Statistika: eestlase keskmine võlasumma kasvab aasta-aastalt

Julianus Inkasso iga-aastasest Eesti eraisikute maksehäirete ülevaatest selgub, et kuigi makseraskustesse sattunud inimeste arv liigub langustrendis, on keskmine võlasumma aasta-aastalt aina suurem. Statistiliselt on keskmine võlgnik 2022. aastal 44-aastane eesti rahvusest Põhja-Eestis elav mees, kelle võla kogusumma on ca 3 050 eurot ning kellel on üks või kaks aktiivset maksehäiret.

Võlasummad kasvavad, kuid võlgnikke jääb vähemaks

Julianus Inkasso andmetel on Eesti keskmine võlasumma 3 048 eurot isiku kohta. Eelmisel aastal oli see ca 2 900 eurot, üle-eelmisel aastal ca 2 200 ja 2017. aastal kõigest 1 600 eurot. Võlasumma tõus on seotud toodete-teenuste hinnatõusu ning kiire palgakasvuga, mis võimaldab inimestel rohkem tarbida ja suuremat krediiti saada.

Positiivse trendina on makseraskustes isikute arv aasta-aastalt aina väiksem. 2022. aastal on vähemalt üks maksehäire 84 090 isikul, eelmisel aastal alla 91 000 ning 2020. aastal oli teada 101 000 maksehäiretega inimest.

Kuigi eelmise aastaga võrreldes on ka viie või enama maksehäiretega isikute arv vähenenud (2021. aastal 14041, 2022. aastal 12571), on siiski enam kui pooltel võlglastel kaks või rohkem maksehäiret ning 15% võlglastel viis või enam maksehäiret. 

Maksehäirete hulk ning keskmine võlasumma isiku kohta

Võlgnike hulgas on ülekaalus mehed, kuid naiste võlasummad kasvavad

Kui Eesti elanikest on 2021. aasta seisuga kaalukauss 52,6% naiste poole, on võlgnike hulgas jätkuvalt ülekaalus mehed, moodustades võlgnikest 66,7%. 

Aastaga on naiste keskmine võlasumma võrreldes meestega tunduvalt kasvanud, naistel 295 eurot ja meestel 63 eurot. See on aga sooliselt ühtlustanud võlasumma jaotust: 

meessoost võlgniku keskmine võlgade kogusumma on 3097 eurot ja naistel 2950 eurot. 

Maksehäirete sooline jaotus ning keskmine võlasumma

Eestlaste võlasummad ületavad vene rahvusest võlgnike omad

Kui võrrelda Eesti elanikkonnas kahe suurima rahvusgruppi, eestlaste ja venelaste, jaotust, siis vene rahvusest inimeste osakaal on sellest kogumist 26%. Küll aga moodustavad vene rahvusest inimesed võlgnike hulgas kolmandiku – ligi 34%. Samas on eestlastel aktiivseid maksehäireid rohkem ning võlasummad ühe isiku kohta suuremad, eestlastel 4055 eurot ja venelastel 3394 eurot. 

Võlgnike rahvusepõhine jaotus

Kõige vähem võlgnikke on suur-maakondades ja saartel

Geograafiliselt on võlgnike osakaal kõige väiksem kahes Eesti suurima rahvaarvuga maakonnas, Harjumaal ja Tartumaal, ning Hiiumaal ja Saaremaal, võttes arvesse maakondade elanike osakaalu rahvastikust. 

Kuigi ida-virulaste seas on võlgnikke geograafilises jaotuses kõige rohkem, on nende võlgade summaline osakaal võrdeliselt kõige väiksem. See näitab, et Ida-Virumaa elanike võlasummad on teistest maakondadest keskmiselt väiksemad.

Võlgnike geograafiline jaotus

Meeste võlakäitumine on naistest riskialtim

Meeste osakaal maksehäiretega isikute jaotuses on kuni 75. eluaastani tunduvalt suurem kui naiste osakaal. 36-45-aastaste seas on aga võlgnike jaotus kõige rohkem meeste ‘’kasuks’’, moodustades 70% koguhulgast. Soolise jaotuse muutus vanemas elanikkonnas on selgitatav meeste ja naiste erineva oodatava elueaga, meestel 73 aastat ja naistel 82 aastat. 

Kõige väiksem võlgnike osakaal on kuni 25-aastaste vanusegrupis, moodustades kõigest 4% kogumist. Kui eelmisel aastal oli võlgnike arv selles vanusegrupis 4045, siis selle aastaga on maksehäiretega inimeste arv kuni 25-aastaste seas oluliselt langenud 3409 peale. 

Kõige nooremate ja kõige vanemate isikute grupis on keskmine võlgnevuse summa märgatavalt madalam kui teistes vanusegruppides. Seejuures on kõige suurem keskmine võlasumma 26-45-aastaste seas. 

Võlgade arv ning keskmine vanusejaotus

Üle 200 000 aktiivse maksehäire

Kokkuvõtvalt on 2022. aasta märtsi seisuga teada vähemalt 215 787 aktiivse maksehäire olemasolu Eesti eraisikutel. Maksehäiretena ei arvestata parkimistrahve ja prügiveo arveid, sest need ei näita otseselt maksevõimet. Võlamenetluse alustamisel selgub enam kui pooltel juhtudel, et isikul on juba aktiivne maksehäire olemas, mis viitab sellele, et krediidiotsuste tegemisel ei kontrollita piisavalt isikute tausta. 

Julianus Inkasso juhataja Oliver Markvarti sõnul tasub enda rahaasju ajades alati lähtuda põhimõttest, et probleemi ennetada on lihtsam kui hiljem tagajärgedega tegeleda. “Vahet pole, kas tellitakse ettemaksuga kaupa internetist, laenatakse tuttavale raha, üüritakse vara välja või käendatakse sõbra kohustust – tehingu vastaspoole tausta tuleb enne tehingu tegemist uurida. Üks kergekäeliselt antud allkiri või läbimõtlematult tehtud otsus võib kaasa tuua olukorra, millest hiljem ei aita välja ei kohtutäitur ega tuntud advokaat.” Eraisikuga tehingut tehes soovitab Markvart vastaspoole taustast aimu saamiseks kontrollida tema maksehäirete olemasolu. Eestis saab seda teha kõige suuremas eraisikute maksehäirete andmebaasis Taust.ee.

Markvarti sõnul jätkab keskmise võlgnevuse summa endiselt kasvamist, kuid toodete-teenuste hinnakasvu juures on kasvutrend loogiline. “Olulist rolli on seejuures mänginud kiire palgakasv, mis võimaldab inimestel rohkem tarbida,” tõdeb ta.

Turuseis võlgnevuste osas näitab, et nendelt, kes on makseraskustesse jäänud, on üha raskem võlgu kätte saada. “Lisaks sellele, et nende makseraskus on sügavam, nõuab ka menetlemine rohkem tegevusi ja sellega seotud kulusid. Seetõttu soovitame kõigil krediidiandjatel olla tähelepanelik riskide võtmisel, sest võlaportfellide ostuhinnad näitavad selles keskkonnas langussuunda,” lausub Markvart.

Eeltoodud andmed põhinevad Julianus Inkasso ja taust.ee maksehäireregistri andmetel.