Positiivse krediidiregistri arutelu fookus on nihkunud, mida peaks sellest teadma?

Skeem illustreerib kehtivate krediidilepingute koondumist positiivsesse krediidiregistrisse ning juba toimivat võlanõuete kajastamist maksehäireregistrites. Selline lahendus aitab vältida info dubleerimist ja tagada selge ülevaate laenutaotlejate kohustustest. | Visuaal on loodud Google Gemini abil

Eestis käib juba mõnda aega arutelu positiivse krediidiregistri loomise üle. Idee on lihtne: pankadel ja teistel krediidiandjatel peaks olema selgem ülevaade inimese kehtivatest laenu või krediidikohustustest, et vältida ülelaenamist ja vähendada olukordi, kus laenukoormus muutub inimese jaoks liiga suureks.

Viimastel kuudel on aga arutelu takerdunud küsimuse taha, kas ja kuidas peaksid uues registris kajastuma inkassofirmade hallatavad võlanõuded. Teema on oluline nii pankadele, poliitikakujundajatele kui ka inimestele, kes soovivad mõista, kuidas nende andmeid erinevates registrites käsitletakse.

Alljärgnev on kokkuvõte hetkeolukorrast ning selgitus, miks see küsimus üldse päevakorda kerkis. Olukorra avamiseks kasutame Julianus Inkasso OÜ tegevjuhi Merle Laurimäe poolt ajakirjanikule antud vastuseid, mille põhjal, ilmus Delfi ärilehes 10.01.2025 artikkel: Pangad nõuavad ligipääsu sinu mustale minevikule. Kaua oodatud superregistri saatus ripub juukseka….

Mis on positiivne krediidiregister ja miks seda luuakse?

Positiivse krediidiregistri eesmärk on koondada ühte kohta teave inimese kehtivate krediidikohustuste kohta.

Näiteks:

• kodulaen
• tarbimislaen
• krediitkaart
• liising
• järelmaks

Erinevalt maksehäireregistritest, mis näitavad nii tasutud kui tasumata võlgnevusi, annab positiivne register ülevaate sellest, kui palju krediidikohustusi inimesel praegu on ja kas nende teenindamine on realistlik.

Rahandusministeeriumi hinnangul aitaks see vähendada ülelaenamist, parandada finantstervist ning toetada vastutustundlikku laenamist.

Kust tekib vaidlus inkassoandmete üle?

Arutelu keskpunkti on kerkinud küsimus: kas registris peaks kajastuma ka inkassofirmade hallatavad krediidinõuetest tulenevad võlgnevused?

Pangad soovivad saada täielikku ülevaadet inimese kohustustest. Nende hinnangul võib osa võlgadest olla just inkassofirmades ja jääda registreerimata, mis halvendab laenupakkuja suutlikkust riski hinnata.

Inkassosektor seevastu näeb probleemi mujal. Julianus Inkasso tegevjuhi Merle Laurimäe sõnul on registri algne idee hakanud hägustuma: „Positiivse krediidiregistri eesmärk oli koondada kehtivad kohustused. Inkassofirmadesse jõuavad aga üldjuhul juba üles öeldud lepingud, see tähendab nõuded, mis on juba muutunud täies ulatuses sissenõutavaks ja mille kohta on info maksehäireregistritest juba täna kättesaadav.“

Siit kasvab välja mitu olulist nüanssi.

Miks inkassonõuded ei ole sisuliselt samaväärsed kehtivate laenukohustustega?

1. Inkassomenetlusse jõuab leping reeglina alles pärast ülesütlemist

Võlaõigusseaduse järgi saab krediidilepingu võlgnevuse tõttu üles öelda alles siis, kui vähemalt kolm järjestikust osamakset on maksetähtaja ületanud. See tähendab, et inkassofirma ei halda enam kehtivaid laene, vaid sissenõutavaid võlanõudeid.

2. Võlanõuded on olemuselt erinevad kehtivatest laenulepingutest

Kehtiva krediidilepingu kohta on olemas:

• maksegraafik
• kuumaksed
• järgmiste osamaksete tähtajad

Võlanõudes kajastub:

• kogu sissenõutavaks muutunud põhivõlg
• sissenõutavaks muutunud intress
• kõrvalkulud

Seega ei saa inkassonõue sisuliselt täita seda rolli, milleks positiivne register mõeldud on, sest see ei kirjelda inimese jooksvaid kohustusi, vaid vastab juba „punase tule“ olukorrale.

3. Selle info jaoks eksisteerivad juba eraldi registrid

Eestis toimib kaks maksehäireregistrit, kus võlausaldajad saavad avaldada võlgnevusi. Oluline on märkida, et krediidinõuded moodustavad seal kõigest umbes 20% kõigist avaldatud maksehäiretest. Ülejäänud on muud tüüpi võlad, näiteks kommunaalkulud, side-teenused, liikmemaksud jne. Kui laenuandja saab krediidvõlgade osas mingi osa infot loodavast krediiditeabe jagamise registrist, siis see on vaid ⅕ võimalikest makseprobleemidest. Seega peaks laenuandjad siiski jätkuvalt kontrollima ka maksehäirete registrit, kuid sellisel juhul on sama nõude info kuvatud nii krediidteabe registris kui ka maksehäirete registris. See aga tekitab olukorra, kus kogu skooringu süsteem saab valeinfot ja tekib omakorda palju tarbetut segadust.

Mida iga kodanik sellest kõigest õppida saab?

Arutelu positiivse krediidiregistri ümber on hea võimalus tuua selgust ka praktilisematesse küsimustesse.

Kuidas vaadata oma võlgnevusi?

Eestis saab enda võimalikke võlgnevusi kontrollida maksehäireregistrites ning vajadusel ka inkassofirmade iseteenindustes. Näiteks Julianus Inkasso iseteenindus võimaldab kontrollida kiirelt ja mugavalt enda maksehäireid ning tasuda nõudeid.

Mis on inkasso?

Inkassoettevõte pakub inkassoteenust, mis tähendab, et tegemist on ettevõttega, kes aitab võlausaldajatel oma nõudeid võlgnikelt tulemuslikult ja seaduslikult tagasi saada. Krediidivõlgnevuste kontekstis tegeleb inkasso peamiselt selliste nõuetega, mille alusleping on üles öeldud ning mille puhul kohustus on muutunud täielikult sissenõutavaks.

Kes on võlausaldaja?

See on isik või ettevõte, kellele ollakse raha võlgu. Algselt tavaliselt laenuandja või teenusepakkuja ning hiljem ka nõude omandanud krediidiostja.

Mis on võlg?

Võlg on sissenõutav kohustus maksta tagasi raha või täita muu lepinguline kohustus, mis on jäänud maksetähtajaks täitmata.

Mida oodata edaspidi?

Arutelud jätkuvad. Rahandusministeerium on vihjanud, et kompromissi leidmine võib võtta aega. Võimalik, et inkassoandmete teema vajab eraldi kohtumisi ja põhjalikumaid analüüse.

Küll aga on üks asi kindel: positiivse krediidiregistri loomine mõjutab tulevikus iga laenusoovijat. Nii pankade kui ka inkassosektori soov on, et inimese finantskäitumine oleks jätkusuutlik ja läbipaistev ning et kõik registrid teeniksid eesmärke, milleks need loodud on.

Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu ja menetluskäiguga on võimalik tutvuda SIIN