Turunduspraktika Julianus Inkassos – praktikandi kogemus ja õppetunnid

Vasakult paremale: IT meeskonnajuht ja arendaja Eva-Liisa Galen, turunduspraktikant Ly Lassel ning turundus- ja kommunikatsioonijuht Maarja Treufeldt
Turunduspraktika Julianus Inkasso OÜ-s andis Majandus- ja Teeninduskolledž AVARA tudengile Ly Lasselile võimaluse näha lähedalt, kuidas toimib turundus suures Eesti inkasso- ja krediidihalduse ettevõttes ning milline on kaasaegne inkassovaldkond tegelikult.
Kui ma päris aus olen, siis enne Julianus Inkassosse praktikale tulekut ei saanud ma täpselt aru, kuidas võlad inkassosse jõuavad. Teadsin küll üldiselt, millega inkasso tegeleb, kuid kogu protsessi sisu oli minu jaoks segane. Näiteks see, et inimene peab olema pikemalt võlgu, enne kui asi üldse inkassoni jõuab, oli minu jaoks täiesti uus info.
Esimesed üllatused praktikal
Esimene asi, mis mind Julianus Inkassos päriselt üllatas, oli turunduse toimimine nii suures ettevõttes. Näha kõrvalt turundusjuhi tempot ja töömahtu oli muljetavaldav – mõnikord tundus, et ühe päeva sisse mahub rohkem tegevusi, kui ma pidasin võimalikuks tervesse nädalasse mahutada.
Praktikale tulles soovisin saada päris töökogemust keskkonnas, kus saaksin võimalikult palju õppida ja kaasa teha. Teenuste turundus tundus mulle huvitav ja perspektiivikas valdkond ning praktikaperiood kinnitas seda veelgi.
Milline on turunduspraktika Julianus Inkassos?
Alguses tundsin suurimat hirmu sotsiaalmeedia postituste tegemise ees – kartsin midagi valesti teha. See ärevus aga vaibus kiiresti, sest mõistsin, et siinses keskkonnas on täiesti okei proovida ja eksida. Kõige rohkem õppisin oma juhendajat, turundus- ja kommunikatsioonijuht Maarja Treufeldti jälgides. See, kui süsteemselt ta mõtleb ja kuidas ta suudab ühest teemast toota nii palju erinevat sisu eri kanalite jaoks, oli minu jaoks tõeline õppetund.
Eriti hindan seda, et ma ei olnud lihtsalt kõrvaltvaataja. Minu arvamust küsiti, sellega arvestati ning postitused, mida ma lõpuks tegin, olidki minu enda ideed.
Kuidas praktika muutis minu arusaama inkassovaldkonnast?
Minu arusaam inkassovaldkonnast muutus praktika jooksul märgatavalt. Mõistsin, et inkasso ei tähenda üksnes võlgade sissenõudmist, vaid see on teenus, mis aitab nii ettevõtteid kui ka inimesi. Kui võimalik, pakutakse võlgnikele maksegraafikuid ja erinevaid lahendusi enne, kui olukord keerulisemaks muutub.
Kindlasti murdus müüt, et inkasso tahab inimestest „üle sõita“. Suhtlus on tegelikult väga viisakas ja lahendustele orienteeritud. Need võlad ei teki sugugi tühjalt kohalt, vaid on reaalsed täitmata kohustused, millele püütakse leida nii võlgniku kui ka võlausaldaja jaoks sobiv lahendus.
Praktikakogemus ja meeskonnakultuur Julianus Inkassos
Kõige suurem üllatus oli Julianus Inkasso meeskond, kus töötavad uskumatult soojad ja toetavad inimesed. Kõik tervitavad, aitavad ja keegi ei vaata viltu, kui sa midagi ei tea. See teeb töökeskkonna väga usalduslikuks. Kui kontoris on inimene, kes iga päev töökaaslasi kallistab – see on lihtsalt võrratult armas!
Milliseid oskusi annab turunduspraktika?
Kuigi esimene päev oli täis teadmatust ja ärevust, asendus see kiiresti elevusega. Siin on minu neli peamist õppetundi:
- Tee korralikult – kui midagi ette võtad, siis tee seda südamega, mitte selleks, et lihtsalt „ära teha“.
- Vanaema reegel – selgita asju nii lihtsalt, et ka su vanaema saaks aru (ja oma armsa vanaema peale ei saaks sa ju kunagi pahaseks).
- Tiimitöö – suhtlus meeskonnas on turunduses kriitilise tähtsusega.
- Mõtesta ümber – ärevus on tegelikult peidetud elevus, kui sellesse nii suhtuda, on endal palju lihtsam tegutseda.
Kui keegi mõtleb Julianusesse praktikale tulla, siis minu nõuanne on: ole julge! Küsi, proovi ja räägi oma ideedest. Praktika Julianuses ei sobi vaid neile, kellel puudub soov areneda või kes ei ole valmis pingutama. Kui otsid kohta kus kohvi rüübata ja tunnid täis tiksuda, siis see pole kindlasti sinu jaoks sobiv koht.
See kogemus oli minu jaoks väärtuslik nii uute teadmiste kui ka nende suurepäraste inimeste poolest, kellega kohtusin. Aitäh, et tegite mu praktikaaja nii meeldivaks!
Huvitud praktikast või karjäärivõimalustest Julianus Inkassos?
Saada oma CV ja motivatsioonikiri aadressile work@julianus.ee
Vaade krediidituru poolelt
Inkassoäri on osa krediidisuhetest. See on krediidituru infrastruktuuri teenus. Krediidturg on tingitud asjaolust, et kahepoolse tehingu soorituste hetked on lahutatud. Kaup ja teenus antakse soovijale varem üle, kui ta selle eest raha maksab, või antakse isikule laenu, et ta saaks mõne kauba või teenuse soetada siis, kui tal endal parajasti ei ole võimalust või kasulik oma raha välja anda.
Krediidisuhete hea toimimine hoiab majandust elavana. Mida arenenum on krediiditurg, seda odavamad on intressid, pikemad tähtajad, suuremad summad ja seda suuremat majanduslikku võimendust saab majandussuhetesse lisada.
Kuskil on kindlasti piir, mil majandus võib suure laenuandmise tõttu üle kuumeneda ning sellealane diskussioon käib täna riikide ja keskpankade vaheliste suhete kohta.
Erasektoris on olukord kordades tagasihoidlikum. Hetkel vähemalt ei räägi keegi sellest, et laenuandmine tuleks ühiskonnast välja rookida või erasektori laenukoormus oleks liiga suur. Eesti eraisikute ja ettevõtete laenukoormus on tunduvalt väiksem kui mujal arenenud majandustes.
Kui krediidiandja läheb uuele turule või kui ettevõtja paneb hulgilao püsti, siis on alati äriplaani osaks analüüs krediidituru toimimise kohta – milline on maksekultuur, millised on võimalused taustainfoks, millised on tagasinõudmise võimalused, kuidas toimivad inkassoettevõtted, kohtud, täiturid. Sellest sõltub, kui palju jäetakse maksmata, kui kalliks läheb probleemidega tegelemine, millised peaksid olema intressimäärad, mis kataks lisaks kapitalikulule ja tegevuskulule ka nn hälbiva osa. Aasta lõpuks peab iga ettevõtte jääma kasumisse ning hinnastamine peab katma ka krediidikahjud.
Julianus Inkasso on tegutsenud Eesti turul 25 aastat. Algsest lihtsast klientide nimel läbirääkimise pidamise teenusest on kasvanud välja finantsturu infrastruktuur – me müüme turuosalistele krediidiinfot, aitame analüüsida konto väljavõtteid ja vahendame muud infot, mis võimaldab otsustada, kellele krediiti anda, kellele mitte. Lisaks kindlustame krediidiportfelle ning teostame kohtuvälist ja kohtulikku sissenõudmismenetlust ehk inkassoteenust. Selles teenuses oleme me Eesti turuliidrid, kuid võrreldes meie klientidega oleme me suhteliselt väike ettevõte.
Meil on hea meel, et täna on Eesti krediiditurg väga heas seisus. Ma ei tea mitte ühtegi panka, krediidiandjat ega telekommunikatsiooniettevõtet (kõige suuremahulisemad turuosalised), kellele krediidikahjusus oleks märkimisväärne probleem. Ühelt poolt ei ole liiga palju võlgnikke, teiselt poolt juletakse jätkuvalt krediiti anda.
Mis toimub võlgnike poolel?
Tõsiasi on see, et Eestis on umbes 120 000 isikut, kellel on võlgnevusi. See on 14% täiskasvanud inimestest vanuses 19–70 aastat. Keskmiselt on ühel võlglasel 2,3 võlga. Keskmine võla suurus on 2200 eurot.
Nendest 120 000 inimesest on viimasel kolmel kuul teinud makse umbes 30 000 inimest ning viimase aasta jooksul umbes pooled. Kõigist võlgu jäänutest, kes antakse täitemenetlusse, 30% ei maksa kunagi oma võlgasid ära. Tõenäoliselt oleks see number väiksem, kui Eesti täitesüsteemi lihvida.
Eestis on hinnanguliselt 30 000 inimest, kes on majanduslikult väga keerulises olukorras. Samas ei ole nendel inimestel märki küljes, sest selle 30 000 inimese koosseis muutub pidevalt – keegi rabeleb välja, keegi vajub sinna sisse. Kas 3 –4% ühiskonnast on normaalne osakaal (nagu ka töötuid on alati, sõltumata konjunktuurist) või mitte, seda on raske öelda, kuna võrreldavad andmed teiste riikidega puuduvad. Alati võiks olla vähem.
Ülar Maapalu
Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades.
Ühiskonna jätkusuutlikkuse huvides on, et inimestel oleks lootus sellest välja rabeleda ning säiliks usk paremale elule.
Selleks on vaja kolme asja:
- Esiteks on vaja tõhustada koolis majandusõpet. Investeerimiskoolitused blogides on juba väga populaarsed, nüüd oleks vaja jõuda ka nendeni, kes veel investeerimisfaasis pole.
- Teiseks asjalikku ja tasakaalustatud võlanõustamist. Täna riigi finantseeritud võla- ja õigusnõustamine otsib liiga tihti võlausaldajatega koostöö asemel konflikti. Võlanõustamise töö ei ole kerge, sest inimesed ei alusta sellega õigel ajal. Nagu kõik teavad, siis Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades. Võib olla tuleks mõelda lahendusele, kus võlanõustaja järelevalve all refinantseeritakse riiklikult võlgniku võlad ja tagatakse talle võlarahu, et saaks rahulikult keskenduda oma elu korda sättimisele.
- Kolmandaks on vaja tõhustada kontrolli laenu andmise üle. Kuigi vastutustundliku laenuandmise kontroll on finantsinspektsiooni range järelevalve all ning probleeme ei tohiks olla, siis liiga tihti satub meie töölauale inimesi, kellel on rohkem kui viis võlga.
Mis toimub inkassoteenuses?
Me oleme menetlenud 25 aasta jooksul üle 2 miljoni võlanõude ning see on organisatsioonile üht-teist õpetanud. Menetluse tehniline pool on selle aja jooksul palju muutunud.
Kui kunagi tuli inimese leidmiseks töötada läbi kõik telefoniraamatud või käia uksele koputamas, siis tänapäeval piisab rahvastikuregistri andmetest. Kui vanasti tuli saata inimestele kirju ja oodata neilt raha kontoris, siis täna lahendatakse suur hulk menetlusi pöidlavajutusega nutitelefonil. Kui vanasti pidi ostma kolm printerit kohtuavalduste jaoks, siis täna lahendab selle kaabel kohtu serverisse.
Mõni asi on jäänud selle aja jooksul endiseks ja selleks on võlgniku käitumine. Kui inimesed on võlgu, siis läbivad nad psühholoogilises plaanis kolm etappi – eituse, vastutöötamise ja koostöö. Küll väikeste variatsioonidega ja vahel mõnda etappi vahele jättes või mõnda etappi mitte jõudes, kuid laias laastus on need äratuntavad. Inkassoettevõtte töö on võlgnikuga koos läbi käia need etapid, et probleem saaks lahendatud. Mõnel juhul ei peagi inimesega rääkima ja piisab vaid makselingi saatmisest, teisel juhul kestab protsess aastaid. Ja tihti ka edutult. Kui inimene on hädas, siis on ju inimlikult mõistetav, et ta üritab kasutada igat võimalust võlgadest vabanemiseks, mis siis, et tihti läheb see kokkuvõttes kallimaks.
Lisaks isiku tasandil toimuvale avaldab mõju makromajandusliku keskkonna muutus, mis vahel muudab senist käitumist, või siis mõjutavad seadusemuudatused, mida tehakse heas usus, kuid mis vahel muudavad kogu krediiditurgu ning turuosaliste käitumist veidi teistsuguse suunas, kui soovitud.
Inkassoteenus on väga tavaline teenus ning ei erine teistest, lihtsalt inimesed on vahel emotsionaalsemad, kui teemaks on võlad.