Julianus Inkasso OÜ läbis ISO/IEC 27001:2022 sertifitseerimise
Julianus Inkasso andmeturbe juhtimissüsteem vastab rahvusvahelise ISO/IEC 27001:2022 standardi nõuetele. Sertifitseerimine kinnitab ettevõtte süsteemset lähenemist info- ja andmeturbele ning aitab tagada klientide usaldatud andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse.
Andmeturve on inkassoteenuse lahutamatu osa. Julianus Inkasso igapäevatöös töödeldakse suures mahus klientide ja nende võlgnikega seotud andmeid, mistõttu on nende turvaline käsitlemine sama oluline kui professionaalne ja tulemuslik võlgade sissenõudmine.
Selleks, et hinnata ja edasi arendada oma infoturbe juhtimise põhimõtteid ja protsesse, läbis Julianus Inkasso koos mitmete teiste Aktiva Finance Group ettevõtetega ISO/IEC 27001:2022 sertifitseerimise. Sertifikaadi väljastas Bureau Veritas ning see kehtib 24. novembrist 2025 kuni 23. novembrini 2028. Sertifikaadi number on LVRIG53025D/EST.
Mida tähendab ISO/IEC 27001:2022?
ISO/IEC 27001:2022 on rahvusvaheline standard, mis määratleb nõuded infoturbe juhtimissüsteemile ehk ISMS-ile (Information Security Management System). Standardi eesmärk on tagada, et organisatsioon juhiks infoturbe riske süsteemselt, järjepidevalt ja riskipõhiselt.
Sertifitseerimine tähendab, et ettevõtte infoturbe juhtimise korraldus on hinnatud standardi nõuete alusel. See hõlmab muu hulgas infoturbe riskide tuvastamist ja juhtimist, turvameetmete rakendamist ning protsesside pidevat jälgimist ja parendamist.
Julianuse jaoks tähendab see, et andmeturvet käsitletakse tervikliku juhtimisprotsessina, mis hõlmab nii tehnoloogilisi lahendusi, organisatsioonilisi protsesse kui ka töötajate rolli infoturbe tagamisel.
Kliendiandmete kaitse on teenuse kvaliteedi osa
Julianus Inkasso OÜ tegevjuht Merle Laurimäe
Inkassoteenuse puhul usaldavad kliendid teenuseosutajale andmeid, mille turvaline käsitlemine on teenuse kvaliteedi oluline osa. Seetõttu peab andmekaitse ja infoturve olema integreeritud kogu teenuse osutamise protsessi, mitte olema üksnes tehnilise toe või IT-osakonna ülesanne.
„Inkassoteenuse osutamiseks töötleme iga päev suures mahus klientide ja deebitoride andmeid. Just seetõttu ei ole infoturve meie jaoks lihtsalt IT-teema, vaid oluline osa usaldusest ja meie igapäevasest tööst. ISO/IEC 27001:2022 sertifikaat annab nii meile kui ka meie klientidele sõltumatu kinnituse, et infoturberiskide juhtimine on Julianus Inkassos süsteemne ja läbimõeldud. Kliendi jaoks tähendab see täiendavat kindlust, et meile usaldatud andmete kaitsmiseks on paigas selged protsessid, vastutused ja kontrollid ning infoturbega tegeletakse järjepidevalt kogu organisatsioonis. Minu jaoks on oluline ka see, et sertifikaadi saamine ei ole lõpp-punkt – tehnoloogia ja riskid muutuvad pidevalt ning koos nendega peame pidevalt arendama ka oma töökorraldust ja infoturvet,“ ütleb Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe.
ISO/IEC 27001:2022 sertifikaat kinnitab Julianus Inkasso pühendumust süsteemsele infoturbele ja aitab luua selleks selge raamistiku. See on oluline osa ettevõtte vastutusest klientide ees ning toetab eesmärki pakkuda teenust, mille üheks alustalaks on usaldusväärne ja turvaline andmekäitlus.
Andmeturve vajab pidevat tähelepanu
Infoturve ei ole ühekordne projekt ega sertifikaadi saamisega lõppev tegevus. Ohud ja tehnoloogiad muutuvad pidevalt ning seetõttu tuleb ka turvameetmeid, protsesse ja riskijuhtimist järjepidevalt hinnata ning arendada. Sertifitseerimine ei asenda ettevõtte kohustust järgida kõiki kehtivaid õigusakte ja andmekaitsenõudeid. Küll aga annab ISO/IEC 27001:2022 raamistik organisatsioonile süsteemse aluse infoturberiskide juhtimiseks ning turvapraktikate järjepidevaks täiustamiseks.
Vaade krediidituru poolelt
Inkassoäri on osa krediidisuhetest. See on krediidituru infrastruktuuri teenus. Krediidturg on tingitud asjaolust, et kahepoolse tehingu soorituste hetked on lahutatud. Kaup ja teenus antakse soovijale varem üle, kui ta selle eest raha maksab, või antakse isikule laenu, et ta saaks mõne kauba või teenuse soetada siis, kui tal endal parajasti ei ole võimalust või kasulik oma raha välja anda.
Krediidisuhete hea toimimine hoiab majandust elavana. Mida arenenum on krediiditurg, seda odavamad on intressid, pikemad tähtajad, suuremad summad ja seda suuremat majanduslikku võimendust saab majandussuhetesse lisada.
Kuskil on kindlasti piir, mil majandus võib suure laenuandmise tõttu üle kuumeneda ning sellealane diskussioon käib täna riikide ja keskpankade vaheliste suhete kohta.
Erasektoris on olukord kordades tagasihoidlikum. Hetkel vähemalt ei räägi keegi sellest, et laenuandmine tuleks ühiskonnast välja rookida või erasektori laenukoormus oleks liiga suur. Eesti eraisikute ja ettevõtete laenukoormus on tunduvalt väiksem kui mujal arenenud majandustes.
Kui krediidiandja läheb uuele turule või kui ettevõtja paneb hulgilao püsti, siis on alati äriplaani osaks analüüs krediidituru toimimise kohta – milline on maksekultuur, millised on võimalused taustainfoks, millised on tagasinõudmise võimalused, kuidas toimivad inkassoettevõtted, kohtud, täiturid. Sellest sõltub, kui palju jäetakse maksmata, kui kalliks läheb probleemidega tegelemine, millised peaksid olema intressimäärad, mis kataks lisaks kapitalikulule ja tegevuskulule ka nn hälbiva osa. Aasta lõpuks peab iga ettevõtte jääma kasumisse ning hinnastamine peab katma ka krediidikahjud.
Julianus Inkasso on tegutsenud Eesti turul 25 aastat. Algsest lihtsast klientide nimel läbirääkimise pidamise teenusest on kasvanud välja finantsturu infrastruktuur – me müüme turuosalistele krediidiinfot, aitame analüüsida konto väljavõtteid ja vahendame muud infot, mis võimaldab otsustada, kellele krediiti anda, kellele mitte. Lisaks kindlustame krediidiportfelle ning teostame kohtuvälist ja kohtulikku sissenõudmismenetlust ehk inkassoteenust. Selles teenuses oleme me Eesti turuliidrid, kuid võrreldes meie klientidega oleme me suhteliselt väike ettevõte.
Meil on hea meel, et täna on Eesti krediiditurg väga heas seisus. Ma ei tea mitte ühtegi panka, krediidiandjat ega telekommunikatsiooniettevõtet (kõige suuremahulisemad turuosalised), kellele krediidikahjusus oleks märkimisväärne probleem. Ühelt poolt ei ole liiga palju võlgnikke, teiselt poolt juletakse jätkuvalt krediiti anda.
Mis toimub võlgnike poolel?
Tõsiasi on see, et Eestis on umbes 120 000 isikut, kellel on võlgnevusi. See on 14% täiskasvanud inimestest vanuses 19–70 aastat. Keskmiselt on ühel võlglasel 2,3 võlga. Keskmine võla suurus on 2200 eurot.
Nendest 120 000 inimesest on viimasel kolmel kuul teinud makse umbes 30 000 inimest ning viimase aasta jooksul umbes pooled. Kõigist võlgu jäänutest, kes antakse täitemenetlusse, 30% ei maksa kunagi oma võlgasid ära. Tõenäoliselt oleks see number väiksem, kui Eesti täitesüsteemi lihvida.
Eestis on hinnanguliselt 30 000 inimest, kes on majanduslikult väga keerulises olukorras. Samas ei ole nendel inimestel märki küljes, sest selle 30 000 inimese koosseis muutub pidevalt – keegi rabeleb välja, keegi vajub sinna sisse. Kas 3 –4% ühiskonnast on normaalne osakaal (nagu ka töötuid on alati, sõltumata konjunktuurist) või mitte, seda on raske öelda, kuna võrreldavad andmed teiste riikidega puuduvad. Alati võiks olla vähem.
Ülar Maapalu
Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades.
Ühiskonna jätkusuutlikkuse huvides on, et inimestel oleks lootus sellest välja rabeleda ning säiliks usk paremale elule.
Selleks on vaja kolme asja:
- Esiteks on vaja tõhustada koolis majandusõpet. Investeerimiskoolitused blogides on juba väga populaarsed, nüüd oleks vaja jõuda ka nendeni, kes veel investeerimisfaasis pole.
- Teiseks asjalikku ja tasakaalustatud võlanõustamist. Täna riigi finantseeritud võla- ja õigusnõustamine otsib liiga tihti võlausaldajatega koostöö asemel konflikti. Võlanõustamise töö ei ole kerge, sest inimesed ei alusta sellega õigel ajal. Nagu kõik teavad, siis Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades. Võib olla tuleks mõelda lahendusele, kus võlanõustaja järelevalve all refinantseeritakse riiklikult võlgniku võlad ja tagatakse talle võlarahu, et saaks rahulikult keskenduda oma elu korda sättimisele.
- Kolmandaks on vaja tõhustada kontrolli laenu andmise üle. Kuigi vastutustundliku laenuandmise kontroll on finantsinspektsiooni range järelevalve all ning probleeme ei tohiks olla, siis liiga tihti satub meie töölauale inimesi, kellel on rohkem kui viis võlga.
Mis toimub inkassoteenuses?
Me oleme menetlenud 25 aasta jooksul üle 2 miljoni võlanõude ning see on organisatsioonile üht-teist õpetanud. Menetluse tehniline pool on selle aja jooksul palju muutunud.
Kui kunagi tuli inimese leidmiseks töötada läbi kõik telefoniraamatud või käia uksele koputamas, siis tänapäeval piisab rahvastikuregistri andmetest. Kui vanasti tuli saata inimestele kirju ja oodata neilt raha kontoris, siis täna lahendatakse suur hulk menetlusi pöidlavajutusega nutitelefonil. Kui vanasti pidi ostma kolm printerit kohtuavalduste jaoks, siis täna lahendab selle kaabel kohtu serverisse.
Mõni asi on jäänud selle aja jooksul endiseks ja selleks on võlgniku käitumine. Kui inimesed on võlgu, siis läbivad nad psühholoogilises plaanis kolm etappi – eituse, vastutöötamise ja koostöö. Küll väikeste variatsioonidega ja vahel mõnda etappi vahele jättes või mõnda etappi mitte jõudes, kuid laias laastus on need äratuntavad. Inkassoettevõtte töö on võlgnikuga koos läbi käia need etapid, et probleem saaks lahendatud. Mõnel juhul ei peagi inimesega rääkima ja piisab vaid makselingi saatmisest, teisel juhul kestab protsess aastaid. Ja tihti ka edutult. Kui inimene on hädas, siis on ju inimlikult mõistetav, et ta üritab kasutada igat võimalust võlgadest vabanemiseks, mis siis, et tihti läheb see kokkuvõttes kallimaks.
Lisaks isiku tasandil toimuvale avaldab mõju makromajandusliku keskkonna muutus, mis vahel muudab senist käitumist, või siis mõjutavad seadusemuudatused, mida tehakse heas usus, kuid mis vahel muudavad kogu krediiditurgu ning turuosaliste käitumist veidi teistsuguse suunas, kui soovitud.
Inkassoteenus on väga tavaline teenus ning ei erine teistest, lihtsalt inimesed on vahel emotsionaalsemad, kui teemaks on võlad.