Julianus Inkasso sai esimesena Eestis Finantsinspektsioonilt krediidiinkasso tegevusloa
Foto: Aktiva Finance Groupi jõulu gala 2024. Pildil Mihkel Veskimägi ja Merle Laurimäe. Fotograaf: Diana Unt
Eesti krediidihalduse sektoris on toimunud oluline areng, mis tõstab teenuste usaldusväärsust ja kvaliteeti. Julianus Inkasso OÜ on astunud märgilise sammu, saades esimesena Eestis Finantsinspektsiooni väljastatud krediidiinkasso tegevusloa. 11. detsember 2024. tehtud otsus kinnitab ettevõtte vastavust rangetele nõuetele, mille eesmärk on suurendada usaldusväärsust ja turvalisust krediidihaldusteenuste turul.
Krediidiinkasso tegevusluba on kohustuslik kõigile ettevõtetele, kes haldavad krediidiasutuste või krediidiandjate nimel viivises olevaid krediidilepinguid või tegelevad nende nõuetega seotud võlgade sissenõudmisega. Nõue tuleneb 2024. aastal jõustunud krediidiinkassode ja -ostjate seadusest (KIOS), mille kohaselt peavad kõik vastavat teenust pakkuvad ettevõtted taotlema tegevusloa hiljemalt 31. detsembriks 2024.
Julianus Inkasso juhatuse liikme Mihkel Veskimägi sõnul on tegevusloa saamine ettevõtte jaoks oluline kvaliteedimärk: „See näitab meie pühendumust kõrgetele standarditele ja klientide usalduse hoidmisele.“ Ettevõtte tegevjuht Merle Laurimäe lisas, et tegevusluba annab klientidele täiendava kindlustunde: „Meie meeskond on valmis pakkuma professionaalset ja turvalist teenust nii Eesti turul kui ka rahvusvaheliselt. Samuti kinnitab see, et meie tegevus oli seadusega kooskõlas juba enne uue regulatsiooni jõustumist.“
Rangete nõuete täitmine
Tegevusloa taotlemise protsess on põhjalik ja loodud selleks, et tagada teenuste kõrge kvaliteet ja klientide kindlustunne. Ettevõtted peavad täitma rangeid standardeid, mis omakorda tagavad tegevuse läbipaistvuse ning kaitsevad nii krediidisaajate huve kui ka turu usaldusväärsust. Finantsinspektsioonile tuleb esitada nii ettevõtte äriplaan, juhtide sobivust kinnitavad dokumendid kui ka sise-eeskirjad, mis tagavad tegevuse läbipaistvuse ja klientide õiguste kaitse.
Kolmkümmend aastat kogemust
Julianus Inkasso on Baltikumi juhtiv inkassoteenuste pakkuja, kellel on pea 30-aastane kogemus võlgade sissenõudmisel nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Ettevõtte tugevuseks on turu pädevaim meeskond ja innovaatilised tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad menetleda kiiresti nii suuri võlaportfelle kui ka üksiknõudeid. Julianus Inkasso kuulub Aktiva Finance Groupi, mis ühendab 300 töötajat Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Grupp pakub terviklikke finantslahendusi alates maksete haldamisest kuni võlgade sissenõudmiseni, aidates ettevõtetel vähendada krediidikahjusid ja parandada rahavooge.
Vaade krediidituru poolelt
Inkassoäri on osa krediidisuhetest. See on krediidituru infrastruktuuri teenus. Krediidturg on tingitud asjaolust, et kahepoolse tehingu soorituste hetked on lahutatud. Kaup ja teenus antakse soovijale varem üle, kui ta selle eest raha maksab, või antakse isikule laenu, et ta saaks mõne kauba või teenuse soetada siis, kui tal endal parajasti ei ole võimalust või kasulik oma raha välja anda.
Krediidisuhete hea toimimine hoiab majandust elavana. Mida arenenum on krediiditurg, seda odavamad on intressid, pikemad tähtajad, suuremad summad ja seda suuremat majanduslikku võimendust saab majandussuhetesse lisada.
Kuskil on kindlasti piir, mil majandus võib suure laenuandmise tõttu üle kuumeneda ning sellealane diskussioon käib täna riikide ja keskpankade vaheliste suhete kohta.
Erasektoris on olukord kordades tagasihoidlikum. Hetkel vähemalt ei räägi keegi sellest, et laenuandmine tuleks ühiskonnast välja rookida või erasektori laenukoormus oleks liiga suur. Eesti eraisikute ja ettevõtete laenukoormus on tunduvalt väiksem kui mujal arenenud majandustes.
Kui krediidiandja läheb uuele turule või kui ettevõtja paneb hulgilao püsti, siis on alati äriplaani osaks analüüs krediidituru toimimise kohta – milline on maksekultuur, millised on võimalused taustainfoks, millised on tagasinõudmise võimalused, kuidas toimivad inkassoettevõtted, kohtud, täiturid. Sellest sõltub, kui palju jäetakse maksmata, kui kalliks läheb probleemidega tegelemine, millised peaksid olema intressimäärad, mis kataks lisaks kapitalikulule ja tegevuskulule ka nn hälbiva osa. Aasta lõpuks peab iga ettevõtte jääma kasumisse ning hinnastamine peab katma ka krediidikahjud.
Julianus Inkasso on tegutsenud Eesti turul 25 aastat. Algsest lihtsast klientide nimel läbirääkimise pidamise teenusest on kasvanud välja finantsturu infrastruktuur – me müüme turuosalistele krediidiinfot, aitame analüüsida konto väljavõtteid ja vahendame muud infot, mis võimaldab otsustada, kellele krediiti anda, kellele mitte. Lisaks kindlustame krediidiportfelle ning teostame kohtuvälist ja kohtulikku sissenõudmismenetlust ehk inkassoteenust. Selles teenuses oleme me Eesti turuliidrid, kuid võrreldes meie klientidega oleme me suhteliselt väike ettevõte.
Meil on hea meel, et täna on Eesti krediiditurg väga heas seisus. Ma ei tea mitte ühtegi panka, krediidiandjat ega telekommunikatsiooniettevõtet (kõige suuremahulisemad turuosalised), kellele krediidikahjusus oleks märkimisväärne probleem. Ühelt poolt ei ole liiga palju võlgnikke, teiselt poolt juletakse jätkuvalt krediiti anda.
Mis toimub võlgnike poolel?
Tõsiasi on see, et Eestis on umbes 120 000 isikut, kellel on võlgnevusi. See on 14% täiskasvanud inimestest vanuses 19–70 aastat. Keskmiselt on ühel võlglasel 2,3 võlga. Keskmine võla suurus on 2200 eurot.
Nendest 120 000 inimesest on viimasel kolmel kuul teinud makse umbes 30 000 inimest ning viimase aasta jooksul umbes pooled. Kõigist võlgu jäänutest, kes antakse täitemenetlusse, 30% ei maksa kunagi oma võlgasid ära. Tõenäoliselt oleks see number väiksem, kui Eesti täitesüsteemi lihvida.
Eestis on hinnanguliselt 30 000 inimest, kes on majanduslikult väga keerulises olukorras. Samas ei ole nendel inimestel märki küljes, sest selle 30 000 inimese koosseis muutub pidevalt – keegi rabeleb välja, keegi vajub sinna sisse. Kas 3 –4% ühiskonnast on normaalne osakaal (nagu ka töötuid on alati, sõltumata konjunktuurist) või mitte, seda on raske öelda, kuna võrreldavad andmed teiste riikidega puuduvad. Alati võiks olla vähem.
Ülar Maapalu
Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades.
Ühiskonna jätkusuutlikkuse huvides on, et inimestel oleks lootus sellest välja rabeleda ning säiliks usk paremale elule.
Selleks on vaja kolme asja:
- Esiteks on vaja tõhustada koolis majandusõpet. Investeerimiskoolitused blogides on juba väga populaarsed, nüüd oleks vaja jõuda ka nendeni, kes veel investeerimisfaasis pole.
- Teiseks asjalikku ja tasakaalustatud võlanõustamist. Täna riigi finantseeritud võla- ja õigusnõustamine otsib liiga tihti võlausaldajatega koostöö asemel konflikti. Võlanõustamise töö ei ole kerge, sest inimesed ei alusta sellega õigel ajal. Nagu kõik teavad, siis Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades. Võib olla tuleks mõelda lahendusele, kus võlanõustaja järelevalve all refinantseeritakse riiklikult võlgniku võlad ja tagatakse talle võlarahu, et saaks rahulikult keskenduda oma elu korda sättimisele.
- Kolmandaks on vaja tõhustada kontrolli laenu andmise üle. Kuigi vastutustundliku laenuandmise kontroll on finantsinspektsiooni range järelevalve all ning probleeme ei tohiks olla, siis liiga tihti satub meie töölauale inimesi, kellel on rohkem kui viis võlga.
Mis toimub inkassoteenuses?
Me oleme menetlenud 25 aasta jooksul üle 2 miljoni võlanõude ning see on organisatsioonile üht-teist õpetanud. Menetluse tehniline pool on selle aja jooksul palju muutunud.
Kui kunagi tuli inimese leidmiseks töötada läbi kõik telefoniraamatud või käia uksele koputamas, siis tänapäeval piisab rahvastikuregistri andmetest. Kui vanasti tuli saata inimestele kirju ja oodata neilt raha kontoris, siis täna lahendatakse suur hulk menetlusi pöidlavajutusega nutitelefonil. Kui vanasti pidi ostma kolm printerit kohtuavalduste jaoks, siis täna lahendab selle kaabel kohtu serverisse.
Mõni asi on jäänud selle aja jooksul endiseks ja selleks on võlgniku käitumine. Kui inimesed on võlgu, siis läbivad nad psühholoogilises plaanis kolm etappi – eituse, vastutöötamise ja koostöö. Küll väikeste variatsioonidega ja vahel mõnda etappi vahele jättes või mõnda etappi mitte jõudes, kuid laias laastus on need äratuntavad. Inkassoettevõtte töö on võlgnikuga koos läbi käia need etapid, et probleem saaks lahendatud. Mõnel juhul ei peagi inimesega rääkima ja piisab vaid makselingi saatmisest, teisel juhul kestab protsess aastaid. Ja tihti ka edutult. Kui inimene on hädas, siis on ju inimlikult mõistetav, et ta üritab kasutada igat võimalust võlgadest vabanemiseks, mis siis, et tihti läheb see kokkuvõttes kallimaks.
Lisaks isiku tasandil toimuvale avaldab mõju makromajandusliku keskkonna muutus, mis vahel muudab senist käitumist, või siis mõjutavad seadusemuudatused, mida tehakse heas usus, kuid mis vahel muudavad kogu krediiditurgu ning turuosaliste käitumist veidi teistsuguse suunas, kui soovitud.
Inkassoteenus on väga tavaline teenus ning ei erine teistest, lihtsalt inimesed on vahel emotsionaalsemad, kui teemaks on võlad.