Positiivse krediidiregistri arutelu fookus on nihkunud, mida peaks sellest teadma?
Skeem illustreerib kehtivate krediidilepingute koondumist positiivsesse krediidiregistrisse ning juba toimivat võlanõuete kajastamist maksehäireregistrites. Selline lahendus aitab vältida info dubleerimist ja tagada selge ülevaate laenutaotlejate kohustustest. | Visuaal on loodud Google Gemini abil
Eestis käib juba mõnda aega arutelu positiivse krediidiregistri loomise üle. Idee on lihtne: pankadel ja teistel krediidiandjatel peaks olema selgem ülevaade inimese kehtivatest laenu või krediidikohustustest, et vältida ülelaenamist ja vähendada olukordi, kus laenukoormus muutub inimese jaoks liiga suureks.
Viimastel kuudel on aga arutelu takerdunud küsimuse taha, kas ja kuidas peaksid uues registris kajastuma inkassofirmade hallatavad võlanõuded. Teema on oluline nii pankadele, poliitikakujundajatele kui ka inimestele, kes soovivad mõista, kuidas nende andmeid erinevates registrites käsitletakse.
Alljärgnev on kokkuvõte hetkeolukorrast ning selgitus, miks see küsimus üldse päevakorda kerkis. Olukorra avamiseks kasutame Julianus Inkasso OÜ tegevjuhi Merle Laurimäe poolt ajakirjanikule antud vastuseid, mille põhjal, ilmus Delfi ärilehes 10.01.2025 artikkel: Pangad nõuavad ligipääsu sinu mustale minevikule. Kaua oodatud superregistri saatus ripub juukseka….
Mis on positiivne krediidiregister ja miks seda luuakse?
Positiivse krediidiregistri eesmärk on koondada ühte kohta teave inimese kehtivate krediidikohustuste kohta.
Näiteks:
- kodulaen
- tarbimislaen
- krediitkaart
- liising
- järelmaks
Erinevalt maksehäireregistritest, mis näitavad nii tasutud kui tasumata võlgnevusi, annab positiivne register ülevaate sellest, kui palju krediidikohustusi inimesel praegu on ja kas nende teenindamine on realistlik.
Rahandusministeeriumi hinnangul aitaks see vähendada ülelaenamist, parandada finantstervist ning toetada vastutustundlikku laenamist.
Kust tekib vaidlus inkassoandmete üle?
Arutelu keskpunkti on kerkinud küsimus: kas registris peaks kajastuma ka inkassofirmade hallatavad krediidinõuetest tulenevad võlgnevused?
Pangad soovivad saada täielikku ülevaadet inimese kohustustest. Nende hinnangul võib osa võlgadest olla just inkassofirmades ja jääda registreerimata, mis halvendab laenupakkuja suutlikkust riski hinnata.
Inkassosektor seevastu näeb probleemi mujal. Julianus Inkasso tegevjuhi Merle Laurimäe sõnul on registri algne idee hakanud hägustuma: „Positiivse krediidiregistri eesmärk oli koondada kehtivad kohustused. Inkassofirmadesse jõuavad aga üldjuhul juba üles öeldud lepingud, see tähendab nõuded, mis on juba muutunud täies ulatuses sissenõutavaks ja mille kohta on info maksehäireregistritest juba täna kättesaadav.“
Siit kasvab välja mitu olulist nüanssi.
Miks inkassonõuded ei ole sisuliselt samaväärsed kehtivate laenukohustustega?
1. Inkassomenetlusse jõuab leping reeglina alles pärast ülesütlemist
Võlaõigusseaduse järgi saab krediidilepingu võlgnevuse tõttu üles öelda alles siis, kui vähemalt kolm järjestikust osamakset on maksetähtaja ületanud. See tähendab, et inkassofirma ei halda enam kehtivaid laene, vaid sissenõutavaid võlanõudeid.
2. Võlanõuded on olemuselt erinevad kehtivatest laenulepingutest
Kehtiva krediidilepingu kohta on olemas:
- maksegraafik
- kuumaksed
- järgmiste osamaksete tähtajad
Võlanõudes kajastub:
- kogu sissenõutavaks muutunud põhivõlg
- sissenõutavaks muutunud intress
- kõrvalkulud
Seega ei saa inkassonõue sisuliselt täita seda rolli, milleks positiivne register mõeldud on, sest see ei kirjelda inimese jooksvaid kohustusi, vaid vastab juba „punase tule“ olukorrale.
3. Selle info jaoks eksisteerivad juba eraldi registrid
Eestis toimib kaks maksehäireregistrit, kus võlausaldajad saavad avaldada võlgnevusi. Oluline on märkida, et krediidinõuded moodustavad seal kõigest umbes 20% kõigist avaldatud maksehäiretest. Ülejäänud on muud tüüpi võlad, näiteks kommunaalkulud, side-teenused, liikmemaksud jne. Kui laenuandja saab krediidvõlgade osas mingi osa infot loodavast krediiditeabe jagamise registrist, siis see on vaid ⅕ võimalikest makseprobleemidest. Seega peaks laenuandjad siiski jätkuvalt kontrollima ka maksehäirete registrit, kuid sellisel juhul on sama nõude info kuvatud nii krediidteabe registris kui ka maksehäirete registris. See aga tekitab olukorra, kus kogu skooringu süsteem saab valeinfot ja tekib omakorda palju tarbetut segadust.
Mida iga kodanik sellest kõigest õppida saab?
Arutelu positiivse krediidiregistri ümber on hea võimalus tuua selgust ka praktilisematesse küsimustesse.
Kuidas vaadata oma võlgnevusi?
Eestis saab enda võimalikke võlgnevusi kontrollida maksehäireregistrites ning vajadusel ka inkassofirmade iseteenindustes. Näiteks Julianus Inkasso iseteenindus võimaldab kontrollida kiirelt ja mugavalt enda maksehäireid ning tasuda nõudeid.
Mis on inkasso?
Inkassoettevõte pakub inkassoteenust, mis tähendab, et tegemist on ettevõttega, kes aitab võlausaldajatel oma nõudeid võlgnikelt tulemuslikult ja seaduslikult tagasi saada. Krediidivõlgnevuste kontekstis tegeleb inkasso peamiselt selliste nõuetega, mille alusleping on üles öeldud ning mille puhul kohustus on muutunud täielikult sissenõutavaks.
Kes on võlausaldaja?
See on isik või ettevõte, kellele ollakse raha võlgu. Algselt tavaliselt laenuandja või teenusepakkuja ning hiljem ka nõude omandanud krediidiostja.
Mis on võlg?
Võlg on sissenõutav kohustus maksta tagasi raha või täita muu lepinguline kohustus, mis on jäänud maksetähtajaks täitmata.
Mida oodata edaspidi?
Arutelud jätkuvad. Rahandusministeerium on vihjanud, et kompromissi leidmine võib võtta aega. Võimalik, et inkassoandmete teema vajab eraldi kohtumisi ja põhjalikumaid analüüse.
Küll aga on üks asi kindel: positiivse krediidiregistri loomine mõjutab tulevikus iga laenusoovijat. Nii pankade kui ka inkassosektori soov on, et inimese finantskäitumine oleks jätkusuutlik ja läbipaistev ning et kõik registrid teeniksid eesmärke, milleks need loodud on.
Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu ja menetluskäiguga on võimalik tutvuda SIIN
Vaade krediidituru poolelt
Inkassoäri on osa krediidisuhetest. See on krediidituru infrastruktuuri teenus. Krediidturg on tingitud asjaolust, et kahepoolse tehingu soorituste hetked on lahutatud. Kaup ja teenus antakse soovijale varem üle, kui ta selle eest raha maksab, või antakse isikule laenu, et ta saaks mõne kauba või teenuse soetada siis, kui tal endal parajasti ei ole võimalust või kasulik oma raha välja anda.
Krediidisuhete hea toimimine hoiab majandust elavana. Mida arenenum on krediiditurg, seda odavamad on intressid, pikemad tähtajad, suuremad summad ja seda suuremat majanduslikku võimendust saab majandussuhetesse lisada.
Kuskil on kindlasti piir, mil majandus võib suure laenuandmise tõttu üle kuumeneda ning sellealane diskussioon käib täna riikide ja keskpankade vaheliste suhete kohta.
Erasektoris on olukord kordades tagasihoidlikum. Hetkel vähemalt ei räägi keegi sellest, et laenuandmine tuleks ühiskonnast välja rookida või erasektori laenukoormus oleks liiga suur. Eesti eraisikute ja ettevõtete laenukoormus on tunduvalt väiksem kui mujal arenenud majandustes.
Kui krediidiandja läheb uuele turule või kui ettevõtja paneb hulgilao püsti, siis on alati äriplaani osaks analüüs krediidituru toimimise kohta – milline on maksekultuur, millised on võimalused taustainfoks, millised on tagasinõudmise võimalused, kuidas toimivad inkassoettevõtted, kohtud, täiturid. Sellest sõltub, kui palju jäetakse maksmata, kui kalliks läheb probleemidega tegelemine, millised peaksid olema intressimäärad, mis kataks lisaks kapitalikulule ja tegevuskulule ka nn hälbiva osa. Aasta lõpuks peab iga ettevõtte jääma kasumisse ning hinnastamine peab katma ka krediidikahjud.
Julianus Inkasso on tegutsenud Eesti turul 25 aastat. Algsest lihtsast klientide nimel läbirääkimise pidamise teenusest on kasvanud välja finantsturu infrastruktuur – me müüme turuosalistele krediidiinfot, aitame analüüsida konto väljavõtteid ja vahendame muud infot, mis võimaldab otsustada, kellele krediiti anda, kellele mitte. Lisaks kindlustame krediidiportfelle ning teostame kohtuvälist ja kohtulikku sissenõudmismenetlust ehk inkassoteenust. Selles teenuses oleme me Eesti turuliidrid, kuid võrreldes meie klientidega oleme me suhteliselt väike ettevõte.
Meil on hea meel, et täna on Eesti krediiditurg väga heas seisus. Ma ei tea mitte ühtegi panka, krediidiandjat ega telekommunikatsiooniettevõtet (kõige suuremahulisemad turuosalised), kellele krediidikahjusus oleks märkimisväärne probleem. Ühelt poolt ei ole liiga palju võlgnikke, teiselt poolt juletakse jätkuvalt krediiti anda.
Mis toimub võlgnike poolel?
Tõsiasi on see, et Eestis on umbes 120 000 isikut, kellel on võlgnevusi. See on 14% täiskasvanud inimestest vanuses 19–70 aastat. Keskmiselt on ühel võlglasel 2,3 võlga. Keskmine võla suurus on 2200 eurot.
Nendest 120 000 inimesest on viimasel kolmel kuul teinud makse umbes 30 000 inimest ning viimase aasta jooksul umbes pooled. Kõigist võlgu jäänutest, kes antakse täitemenetlusse, 30% ei maksa kunagi oma võlgasid ära. Tõenäoliselt oleks see number väiksem, kui Eesti täitesüsteemi lihvida.
Eestis on hinnanguliselt 30 000 inimest, kes on majanduslikult väga keerulises olukorras. Samas ei ole nendel inimestel märki küljes, sest selle 30 000 inimese koosseis muutub pidevalt – keegi rabeleb välja, keegi vajub sinna sisse. Kas 3 –4% ühiskonnast on normaalne osakaal (nagu ka töötuid on alati, sõltumata konjunktuurist) või mitte, seda on raske öelda, kuna võrreldavad andmed teiste riikidega puuduvad. Alati võiks olla vähem.
Ülar Maapalu
Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades.
Ühiskonna jätkusuutlikkuse huvides on, et inimestel oleks lootus sellest välja rabeleda ning säiliks usk paremale elule.
Selleks on vaja kolme asja:
- Esiteks on vaja tõhustada koolis majandusõpet. Investeerimiskoolitused blogides on juba väga populaarsed, nüüd oleks vaja jõuda ka nendeni, kes veel investeerimisfaasis pole.
- Teiseks asjalikku ja tasakaalustatud võlanõustamist. Täna riigi finantseeritud võla- ja õigusnõustamine otsib liiga tihti võlausaldajatega koostöö asemel konflikti. Võlanõustamise töö ei ole kerge, sest inimesed ei alusta sellega õigel ajal. Nagu kõik teavad, siis Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades. Võib olla tuleks mõelda lahendusele, kus võlanõustaja järelevalve all refinantseeritakse riiklikult võlgniku võlad ja tagatakse talle võlarahu, et saaks rahulikult keskenduda oma elu korda sättimisele.
- Kolmandaks on vaja tõhustada kontrolli laenu andmise üle. Kuigi vastutustundliku laenuandmise kontroll on finantsinspektsiooni range järelevalve all ning probleeme ei tohiks olla, siis liiga tihti satub meie töölauale inimesi, kellel on rohkem kui viis võlga.
Mis toimub inkassoteenuses?
Me oleme menetlenud 25 aasta jooksul üle 2 miljoni võlanõude ning see on organisatsioonile üht-teist õpetanud. Menetluse tehniline pool on selle aja jooksul palju muutunud.
Kui kunagi tuli inimese leidmiseks töötada läbi kõik telefoniraamatud või käia uksele koputamas, siis tänapäeval piisab rahvastikuregistri andmetest. Kui vanasti tuli saata inimestele kirju ja oodata neilt raha kontoris, siis täna lahendatakse suur hulk menetlusi pöidlavajutusega nutitelefonil. Kui vanasti pidi ostma kolm printerit kohtuavalduste jaoks, siis täna lahendab selle kaabel kohtu serverisse.
Mõni asi on jäänud selle aja jooksul endiseks ja selleks on võlgniku käitumine. Kui inimesed on võlgu, siis läbivad nad psühholoogilises plaanis kolm etappi – eituse, vastutöötamise ja koostöö. Küll väikeste variatsioonidega ja vahel mõnda etappi vahele jättes või mõnda etappi mitte jõudes, kuid laias laastus on need äratuntavad. Inkassoettevõtte töö on võlgnikuga koos läbi käia need etapid, et probleem saaks lahendatud. Mõnel juhul ei peagi inimesega rääkima ja piisab vaid makselingi saatmisest, teisel juhul kestab protsess aastaid. Ja tihti ka edutult. Kui inimene on hädas, siis on ju inimlikult mõistetav, et ta üritab kasutada igat võimalust võlgadest vabanemiseks, mis siis, et tihti läheb see kokkuvõttes kallimaks.
Lisaks isiku tasandil toimuvale avaldab mõju makromajandusliku keskkonna muutus, mis vahel muudab senist käitumist, või siis mõjutavad seadusemuudatused, mida tehakse heas usus, kuid mis vahel muudavad kogu krediiditurgu ning turuosaliste käitumist veidi teistsuguse suunas, kui soovitud.
Inkassoteenus on väga tavaline teenus ning ei erine teistest, lihtsalt inimesed on vahel emotsionaalsemad, kui teemaks on võlad.