Ekslikud nõuded või eksitav meedia? Julianus Inkasso selgitab
Meediakajastusest segadusse sattunud inimene. Illustratsioon: tehisintellekti loodud kujutis
Viimastel nädalatel on Postimehe majandusuudistes ilmunud artikleid Julianus Inkasso tegevuse kohta, milles on viidatud võimalusele, et võlanõudeid saadetakse juhuslikele inimestele või et saadetavate teavituste näol võiks tegemist olla petuskeemidega. Järgnev selgitus käsitleb fakte, lükkab ümber levinud väärarusaamad ning pöörab tähelepanu meedia vastutusele ja ajakirjanduseetika tähtsusele.
Inkassofirma Julianus kindel seisukoht: võlateated ei ole kunagi juhuslikud
Julianus Inkasso OÜ on Eestis tegutsev, 30 aastase kogemusega inkassofirma, millel on kehtiv krediidiinkasso tegevusluba ja täpselt reguleeritud tegevusprotsessid. Kõik inkassonõuded, mille alusel Julianus klientidele teavitusi saadab, on alati seotud konkreetsete võlasuhetega. Üksikjuhtudel võib teavitus jõuda isikuni, kes ei ole konkreetse võlanõudega seotud. Tegu on harvade olukordadega, millel on selged põhjused:
- Kontaktandmed on pärit võlanõude esitaja dokumentatsioonist, mille õigsuse eest vastutab andmete esitajana ennekõike andmesubjekt ise.
- Endised telefoninumbrid lähevad uuesti ringlusse.
- Puudub võimalus reaalajas kontrollida, kes on numbri tegelik kasutaja.
Iga juhtumi puhul, kus inimene annab meile teada, et tema ei ole see isik, kellele inkassoteavitus mõeldud on, kontrollitakse info õigsust ja kui selgub, et kontakt ei kuulu võlgnikule, eemaldatakse see viivitamatult. Selliste eksimuste ärahoidmine on ka meie majanduslikes huvides, sest iga sõnumiga kaasneb otsene kulu.
Vale võlanõue või vale tõlgendus?
Postimees on avaldanud kaks artiklit: esimene ilmus 1. juunil (eemaldati 4. juunil), teine 16. juunil. Esimeses käsitleti väidetavaid petusõnumeid ja teises juhuslikult saadetud inkassoteateid. Artiklitest jääb mulje justkui oleks tegemist ulatusliku ja süsteemse probleemiga. Tegelikult on mõlemas loos käsitletud meile teadaolevalt juhtumit, kus üks inimene sai kaks SMS teavitust numbrile, mis oli saatmise hetkel Julianus Inkasso andmetel seotud võlgnikuga. Ehk millel on selged põhjused ja millele reageeriti Julianuse poolt koheselt, kui olukorrast meedia vahendusel teada saadi.
- 1. juunil ilmunud artikli puhul ei pöördunud ajakirjanik enne selle avaldamist Julianus Inkasso poole avaldatava õigsuse kontrollimiseks.
- Võtsime ise koheselt ühendust ajakirjanikuga, et olukorras selgusele jõuda. Tuginedes saadetud ekraanitõmmistele andsime teada, et artikli sisu ei vasta tõele, kuid antud selgituste ja taustainfoga ei arvestatud ning alles pärast mitmepäevast kirjavahetust ja väljaande juhtkonna sekkumist esitati esimesed ametlikud küsimused.
- Pärast meie vastustega tutvumist eemaldati 4. juunil portaalist valeinfot sisaldav artikkel ja anti teada, et teemaga tegeletakse edasi.
- Vastuseid saates palusime võimalust oma varasemale kogemusele tuginedes uue artikli sisuga enne avaldamist tutvuda, et tagada faktide täpsus ja vältida võimalikke arusaamatusi. Seda ei võimaldatud.
- 16. juunil ilmunud artiklis on meie selgitused ning vastused sees, kuid kogu see oluline info jääb “maksumüüri” taha. Samal ajal kujundavad pealkiri ja kõigile nähtav sissejuhatus eksitava mulje, nagu oleks tegu sihipärase ja laialt levinud praktikaga.
- Postimehe sotsiaalmeedias avaldatud artiklit võimendav postitus on pealkirjaga „Võta siis kinni, kas tegu on petusõnumiga või saadab inkasso võlateateid suvalistele inimestele. 🤔“, mis veelkord suurendab võimalust artikli sisu valesti tõlgendada.
Isikuandmete kontroll inkassos – faktid ja vastutus
Julianus Inkasso järgib kõiki andmekaitsealaseid nõudeid. Inkassoteateid edastatakse üksnes isikutele, kelle kohta on olemas dokumenteeritud võlanõue ning kelle kontaktid on esitanud inkassole esmane võlausaldaja.
Faktid:
- Inkasso ei loo võlgasid ega omista neid suvaliselt kolmandatele isikutele. Kogu võlainfo tuleb võlausaldajalt. Kontaktandmete täpsustamiseks tehakse päringuid avalikesse registritesse, kuid kui sealne info on vananenud, ei ole ka meil võimalik õigeid andmeid saada.
- Kui selgub, et võlgniku kontaktandmed võivad olla aegunud või ekslikud, kontrollitakse esmalt esitatud info paikapidavust. Kui tuvastatakse, et kontakt ei kuulu võlglasele, eemaldatakse see viivitamatult.
- Andmekaitse Inspektsioon ja Julianus Inkasso teevad koostööd. Võtame väga tõsiselt kõiki soovitusi ja ettepanekuid ning reageerime ametlikult iga pöördumise osas.
Töötleme isikuandmeid võlanõuete sissenõudmisel eelkõige õigustatud huvi alusel, järgides isikuandmete kaitse seadust ja asjakohaseid andmekaitsepõhimõtteid. Võib ette tulla kahetsusväärseid situatsioone, kus võlanõue jõuab vale inimeseni, kuid tegemist ei ole kunagi tahtliku ega süsteemse tegevusega. Sellistel juhtumitel puudub ettevõtte jaoks igasugune praktiline kasu.
Meedia roll ja vastutus
Julianus Inkasso tegutseb kooskõlas kehtivate seaduste ja eetiliste põhimõtetega ning ootab, et ka meediakajastused oleksid täpsed, tasakaalustatud ja faktipõhised. Meie eesmärk ei ole piirata ajakirjandusvabadust ega survestada ajakirjanikke, sest sõltumatu ja kriitiline ajakirjandus on demokraatliku ühiskonna lahutamatu osa. Küll aga on oluline järgida elementaarseid professionaalsuse standardeid. Kontrollida teabe allikaid enne avaldamist, võimaldada käsitletaval osapoolel oma seisukohti selgitada ning hoiduda oletuste esitamisest faktidena. Tähelepanu võiks ka pöörata sellele, milline teave on kõigile kättesaadav ja milline jääb maksumüüri taha, sest eksitavad pealkirjad või sissejuhatused võivad kujundada valdkonnaga mitte kursis olevas lugejas väärarusaamu ka siis, kui artikli peidetud osa sisaldab endas olulisi täpsustusi.
Meie hiljutine kogemus Postimehe majandustoimetusega erines tavapärasest meediasuhtlusest. Enne artikli avaldamist ei kontrollitud fakte ega küsitud selgitusi ning ilmnenud ebatäpsusi ei parandatud. Selle asemel, et tunnistada eksimust ja vabandada, kajastati üksikjuhtumit üldistavas ja teravas toonis. Selline lähenemine ei ole kooskõlas Eesti ajakirjanduseetika koodeksiga, mis rõhutab võrdse kohtlemise, täpsuse ja vastulause võimaldamise olulisust.
Julianus Inkasso väärtustab avatud dialoogi ja koostööd meediaga, kuid ootab, et käsitlus oleks aus, faktipõhine ja professionaalne. Ainult siis saab avalik arutelu olla meediatarbija jaoks sisuline ja usaldusväärne.
Mida teha, kui said sind mitte puudutava inkassoteate?
- Kontrolli enda andmeid
- Võta meiega ühendust
- Kirjelda olukorda lühidalt
- Me kontrollime andmeid ja vajadusel eemaldame need süsteemist
✅ Kontrolli andmeid: Julianus Inkasso Iseteenindus
📞 Helista: +372 681 4456
📧 Kirjuta: meeldetuletus@julianus.ee
💬 Live-chat paremal nurgas: www.julianus.ee
Vaade krediidituru poolelt
Inkassoäri on osa krediidisuhetest. See on krediidituru infrastruktuuri teenus. Krediidturg on tingitud asjaolust, et kahepoolse tehingu soorituste hetked on lahutatud. Kaup ja teenus antakse soovijale varem üle, kui ta selle eest raha maksab, või antakse isikule laenu, et ta saaks mõne kauba või teenuse soetada siis, kui tal endal parajasti ei ole võimalust või kasulik oma raha välja anda.
Krediidisuhete hea toimimine hoiab majandust elavana. Mida arenenum on krediiditurg, seda odavamad on intressid, pikemad tähtajad, suuremad summad ja seda suuremat majanduslikku võimendust saab majandussuhetesse lisada.
Kuskil on kindlasti piir, mil majandus võib suure laenuandmise tõttu üle kuumeneda ning sellealane diskussioon käib täna riikide ja keskpankade vaheliste suhete kohta.
Erasektoris on olukord kordades tagasihoidlikum. Hetkel vähemalt ei räägi keegi sellest, et laenuandmine tuleks ühiskonnast välja rookida või erasektori laenukoormus oleks liiga suur. Eesti eraisikute ja ettevõtete laenukoormus on tunduvalt väiksem kui mujal arenenud majandustes.
Kui krediidiandja läheb uuele turule või kui ettevõtja paneb hulgilao püsti, siis on alati äriplaani osaks analüüs krediidituru toimimise kohta – milline on maksekultuur, millised on võimalused taustainfoks, millised on tagasinõudmise võimalused, kuidas toimivad inkassoettevõtted, kohtud, täiturid. Sellest sõltub, kui palju jäetakse maksmata, kui kalliks läheb probleemidega tegelemine, millised peaksid olema intressimäärad, mis kataks lisaks kapitalikulule ja tegevuskulule ka nn hälbiva osa. Aasta lõpuks peab iga ettevõtte jääma kasumisse ning hinnastamine peab katma ka krediidikahjud.
Julianus Inkasso on tegutsenud Eesti turul 25 aastat. Algsest lihtsast klientide nimel läbirääkimise pidamise teenusest on kasvanud välja finantsturu infrastruktuur – me müüme turuosalistele krediidiinfot, aitame analüüsida konto väljavõtteid ja vahendame muud infot, mis võimaldab otsustada, kellele krediiti anda, kellele mitte. Lisaks kindlustame krediidiportfelle ning teostame kohtuvälist ja kohtulikku sissenõudmismenetlust ehk inkassoteenust. Selles teenuses oleme me Eesti turuliidrid, kuid võrreldes meie klientidega oleme me suhteliselt väike ettevõte.
Meil on hea meel, et täna on Eesti krediiditurg väga heas seisus. Ma ei tea mitte ühtegi panka, krediidiandjat ega telekommunikatsiooniettevõtet (kõige suuremahulisemad turuosalised), kellele krediidikahjusus oleks märkimisväärne probleem. Ühelt poolt ei ole liiga palju võlgnikke, teiselt poolt juletakse jätkuvalt krediiti anda.
Mis toimub võlgnike poolel?
Tõsiasi on see, et Eestis on umbes 120 000 isikut, kellel on võlgnevusi. See on 14% täiskasvanud inimestest vanuses 19–70 aastat. Keskmiselt on ühel võlglasel 2,3 võlga. Keskmine võla suurus on 2200 eurot.
Nendest 120 000 inimesest on viimasel kolmel kuul teinud makse umbes 30 000 inimest ning viimase aasta jooksul umbes pooled. Kõigist võlgu jäänutest, kes antakse täitemenetlusse, 30% ei maksa kunagi oma võlgasid ära. Tõenäoliselt oleks see number väiksem, kui Eesti täitesüsteemi lihvida.
Eestis on hinnanguliselt 30 000 inimest, kes on majanduslikult väga keerulises olukorras. Samas ei ole nendel inimestel märki küljes, sest selle 30 000 inimese koosseis muutub pidevalt – keegi rabeleb välja, keegi vajub sinna sisse. Kas 3 –4% ühiskonnast on normaalne osakaal (nagu ka töötuid on alati, sõltumata konjunktuurist) või mitte, seda on raske öelda, kuna võrreldavad andmed teiste riikidega puuduvad. Alati võiks olla vähem.
Ülar Maapalu
Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades.
Ühiskonna jätkusuutlikkuse huvides on, et inimestel oleks lootus sellest välja rabeleda ning säiliks usk paremale elule.
Selleks on vaja kolme asja:
- Esiteks on vaja tõhustada koolis majandusõpet. Investeerimiskoolitused blogides on juba väga populaarsed, nüüd oleks vaja jõuda ka nendeni, kes veel investeerimisfaasis pole.
- Teiseks asjalikku ja tasakaalustatud võlanõustamist. Täna riigi finantseeritud võla- ja õigusnõustamine otsib liiga tihti võlausaldajatega koostöö asemel konflikti. Võlanõustamise töö ei ole kerge, sest inimesed ei alusta sellega õigel ajal. Nagu kõik teavad, siis Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades. Võib olla tuleks mõelda lahendusele, kus võlanõustaja järelevalve all refinantseeritakse riiklikult võlgniku võlad ja tagatakse talle võlarahu, et saaks rahulikult keskenduda oma elu korda sättimisele.
- Kolmandaks on vaja tõhustada kontrolli laenu andmise üle. Kuigi vastutustundliku laenuandmise kontroll on finantsinspektsiooni range järelevalve all ning probleeme ei tohiks olla, siis liiga tihti satub meie töölauale inimesi, kellel on rohkem kui viis võlga.
Mis toimub inkassoteenuses?
Me oleme menetlenud 25 aasta jooksul üle 2 miljoni võlanõude ning see on organisatsioonile üht-teist õpetanud. Menetluse tehniline pool on selle aja jooksul palju muutunud.
Kui kunagi tuli inimese leidmiseks töötada läbi kõik telefoniraamatud või käia uksele koputamas, siis tänapäeval piisab rahvastikuregistri andmetest. Kui vanasti tuli saata inimestele kirju ja oodata neilt raha kontoris, siis täna lahendatakse suur hulk menetlusi pöidlavajutusega nutitelefonil. Kui vanasti pidi ostma kolm printerit kohtuavalduste jaoks, siis täna lahendab selle kaabel kohtu serverisse.
Mõni asi on jäänud selle aja jooksul endiseks ja selleks on võlgniku käitumine. Kui inimesed on võlgu, siis läbivad nad psühholoogilises plaanis kolm etappi – eituse, vastutöötamise ja koostöö. Küll väikeste variatsioonidega ja vahel mõnda etappi vahele jättes või mõnda etappi mitte jõudes, kuid laias laastus on need äratuntavad. Inkassoettevõtte töö on võlgnikuga koos läbi käia need etapid, et probleem saaks lahendatud. Mõnel juhul ei peagi inimesega rääkima ja piisab vaid makselingi saatmisest, teisel juhul kestab protsess aastaid. Ja tihti ka edutult. Kui inimene on hädas, siis on ju inimlikult mõistetav, et ta üritab kasutada igat võimalust võlgadest vabanemiseks, mis siis, et tihti läheb see kokkuvõttes kallimaks.
Lisaks isiku tasandil toimuvale avaldab mõju makromajandusliku keskkonna muutus, mis vahel muudab senist käitumist, või siis mõjutavad seadusemuudatused, mida tehakse heas usus, kuid mis vahel muudavad kogu krediiditurgu ning turuosaliste käitumist veidi teistsuguse suunas, kui soovitud.
Inkassoteenus on väga tavaline teenus ning ei erine teistest, lihtsalt inimesed on vahel emotsionaalsemad, kui teemaks on võlad.