Julianus Inkasso eraisikute maksehäirete analüüs 2025
Julianus Inkasso koostab üheksandat aastat Eesti eraisikute maksehäirete kohta analüüsi, et anda tõetruu ülevaade Eestis elavate inimeste maksekäitumisest.
Värsketele andmetele tuginedes selgub, et 2025. aasta esimeses kvartalis on keskmine maksehäirega eraisik 46-aastane meesterahvas, kes elab Harjumaal ning kellel on kokku 2,6 aktiivset maksehäiret kogusummas 4 489 eurot. Võrreldes eelmise aastaga on keskmise võlgniku aktiivsete võlgade arv küll pisut vähenenud, kuid samas on tema maksehäirete kogusumma suurenenud 89 euro võrra.
Keskmine võla kogusumma jätkab kasvu, kuid võlgnike arvu kasv on aeglustunud
Hetkel on Eestis kokku 85 085 inimest makseraskustes, võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga on nende inimeste arv vähenenud 115 võrra. Samaaegselt on maksehäirega isikute võlgade kogusumma kasvanud peaaegu 9 miljonit eurot. “Maksehäirega isikute arvu vähenemine võrreldes kasvava koguvõlaga viitab, et kuigi majanduskeskkond elavneb, kajastub püsiv inflatsioon endiselt eraisikute kasvavates võlasummades.” selgitab Julianuse emaettevõtte Aktiva Finance Group andme- ja analüüsijuht Helery Tasane.
Eestis on pea pooltel võlgnikel vaid üks aktiivne maksehäire, mille keskmine summa on 1 795 eurot. Kuid juba kahe maksehäire korral tõuseb keskmine võlasumma 3 910 euroni, mis tähendab, et finantsiline koormus kasvab kiiresti ja võib ületada inimese reaalsed võimalused võlgadega toime tulla. 65% kõikidest võlgnikest omab ühte või kahte aktiivset maksehäiret, kuid samas on ca 13 000 inimesel lausa 5 või enam võlga. Need isikud moodustavad 15% kõikidest võlgnikest ja nende keskmine võlasumma isiku kohta ületab 11 200 € piiri, mis teeb nende isikute maksehäirete kogusummaks ligikaudu 38% kõigi maksehäirega isikute võlgnevuste kogusummast.
Maksehäirete hulk ja keskmine võlasumma inimese kohta
Maksehäirete kuhjumine suurendab finantskoormust
Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe tõdeb, et võlaprobleemid kipuvad eskaleeruma just seetõttu, et nendele ei reageerita õigeaegselt: „Üks maksehäire võib tunduda tühine asi, aga kui sellele lisandub teine või kolmas, võib finantskoormus muutuda talumatuks. Värsketest andmetest selgub, et kahe maksehäirega inimeste keskmine võlasumma ulatub juba pea 4 000 euroni – see on ligikaudu kaks Eesti keskmist kuupalka. Selline kiire kasv näitab, kui oluline on reageerida varakult ning mitte lasta võlgadel kuhjuda. Paljud võlglased tahavad oma kohustusi täita, kuid vajavad selleks selgeid ja paindlikke lahendusi. Võlgadesse sattumine ei pea olema lõpp-punkt, vaid hoopis äratuskell, mis viitab vajadusele oma rahalist käitumist korrigeerida. Julianus Inkasso näeb enda rolli mitte ainult sissenõudjana, vaid ka teadlikkuse tõstjana – finantskirjaoskuse parandamine Eestis on võtmetähtsusega, eriti noorte ja tööealiste seas.”
Esmaste makseraskuste korral soovitame:
- vaadata üle oma igakuised püsikulud ja koostada realistlik eelarve;
- võtta ühendust võlausaldajaga ning küsida maksegraafikut või ajatamist;
- hoiduda uute kohustuste võtmisest enne olemasolevate tasumist;
- kasutada tasuta võlanõustamise teenuseid, mida pakuvad mitmed omavalitsused.
Mida rohkem maksehäireid inimesel on, seda suuremaks muutub nii tema koguvõlg kui ka keskmine võlasumma ühe võlgnevuse kohta, muutes tasumise üha keerulisemaks.
Noorte võlakoormus on kasvutrendis, eestlaste finantskirjaoskus vajab tõhustamist
2025. aasta andmetes on näha olulisi muutusi nooremates vanuserühmades ja suurema võlakoormusega inimeste seas. Nooremas vanuserühmas (18–25) on suurenenud võlgnike arv märgatavalt, tõustes 3687-lt 4321 inimeseni. Kasvu tingib peamiselt ühe maksehäirega inimeste arvu suurenemine 431 isiku võrra, mis on 26% kõrgem, kui 2024 aastal. Teistes vanuserühmades on jäänud maksehäiretega inimeste arv enamasti samaks, kuid mitme maksehäirega isikute keskmine võlasumma on kasvanud kõikides vanuserühmades.
Maksehäirete arv ning keskmine vanuse jaotus
Julianus Inkasso tegevjuht toob esile probleemi peapõhjused: “Noortel puudub sageli piisav teadlikkus krediidikohustustest ja nende võimalikest tagajärgedest. Just selles vanuses tehtud vead võivad mõjutada tulevikus laenuvõimekust, eluaseme leidmist või isegi tööle saamist.” Tema sõnul on viimaste aastatega kasvanud maksehäiretega noorte arv murettekitav ja viitab võimalikele lünkadele finantshariduses. “Tööealised inimesed, kellel on mitu maksehäiret, võivad langeda pikaajalise maksevõimetuse riskigruppi. See mõjutab nii nende tarbimis- kui ka töövõimet. Siin on oluline roll ennetaval haridusel ja heal ligipääsul finantsalasele nõustamisele,” rõhutab Laurimäe.
Maksehäirete struktuur soo lõikes ei ole aastaga muutunud
Meeste osakaal maksehäirega isikute seas on 66% ning naiste osakaal 34%, mis on pea kaks korda väiksem ja mida peegeldab mõningal määral ka maksehäirete kogusumma jaotus.
Võrreldes 2024. aastaga on meeste maksehäirete kogusumma kasvanud 249 miljonilt 256 miljoni euroni ja naistel 124 miljonilt 126 miljoni euroni. Keskmine maksehäire isiku kohta on meestel kasvanud 151 ja naistel 32 eurot. Mõnevõrra on langenud keskmine maksehäirete arv isiku kohta. Meestel on see langenud 2,6-lt 2,5-le, naistel aga 2,9-lt 2,8-le. See viitab, et kuigi meeste seas on enam maksehäiretega isikuid ning nende keskmine võlg on suurem, on naiste hulgas rohkem neid, kellel esineb mitmeid väiksemaid võlgnevusi.
Maksehäirete ja keskmise võlasumma sooline jaotus
Piirkondlikud erinevused maksehäiretes
Eestis on maksehäirete arv Harju- ja Ida-Virumaal küll suurem, kuid see tuleneb peamiselt piirkonna suuremast elanikkonnast ja sotsiaalmajanduslikest erinevustest, mitte tingimata laiemast võlaprobleemist. Harjumaal, kus elab ligi pool riigi elanikkonnast, on maksehäiretega isikute osakaal elanikkonnast 4,3%, mis on madalam kui mitmel pool mujal. Ida-Virumaal seevastu on maksehäiretega inimeste osakaal 7,3% elanikkonnast, mis on maakondade lõikes kõrgeim näitaja, ent keskmine võlasumma inimese kohta on seal üks madalamaid – 3 706 eurot.
Väiksemates maakondades on võlgnike osakaal teiste maakondade võlgnike koguarvuga võrreldes väiksem, kuid individuaalsed maksehäired tihti märkimisväärselt suuremad. Näiteks Hiiu maakonnas on maksehäiretega inimesi vähe, kuid nende keskmine võlasumma ulatub koguni 7 020 euroni. Sarnaseid trende võib märgata ka Pärnu, Järva ja Rapla maakondades.
Võlgnike jaotus maakondade lõikes
Maakondade erinevused näitavad, et suured arvud (näiteks Harjumaal) ei tähenda alati suuremat probleemi ulatust, vaid pigem demograafilist erisust. Väiksemates maakondades võivad väikesed arvud varjata tõsisemaid ja sügavamaid struktuurseid probleeme, millel on potentsiaal aja jooksul hakata koormama kohalikke sotsiaalteenuseid.
Tegelik olukord on tõsisem, kui maksehäirete statistika näitab
Oluline on arvestada, et ametlikud maksehäirete andmed ei hõlma kõiki võlgnevusi. Statistikas ei kajastu näiteks parkimistrahvid, maksmata prügiveo arved ja teised väiksemad kohustused, mis siiski viitavad maksekäitumise probleemidele, kuid ei mõjuta otseselt isiku maksevõimet.
Käesolev ülevaade on koostatud 2025. aasta esimese kvartali lõpu seisuga, tuginedes Baltikumi suurima inkassoteenuse pakkuja Julianus Inkasso ning Eesti suurima eraisikute maksehäireregistri taust.ee andmetele.
Analüüsi tulemused näitavad, et rohkem kui pooltel juhtudel, kui algatatakse uus võlamenetlus, on isikul juba varasemalt aktiivne maksehäire. Seetõttu on eraisikuga tehingu sõlmimisel oluline kontrollida tema maksekäitumise ajalugu. Seda saab hõlpsalt teha Krediidiregistri hallatavas Eesti suurimas eraisikute maksehäirete andmebaasis taust.ee.
—————————–
Meediakajastused
“Keskmine maksehäirega inimene on 46-aastane meesterahvas Harjumaalt” – Delfi Ärileht
“KUI SUUR ON KESKMINE VÕLG? ⟩ Saarlased on võlgu üle 6 miljoni euro” – Saarte Hääl
“Julianus Inkasso avaldas, milline on Eesti keskmise võlgniku profiil” – Postimees
“Инкассо-фирма: вот как выглядит типичный должник в Эстонии” – Postimees rus
“Julianus Inkasso avaldas, milline on Eesti keskmine võlgnik” – Meesteleht
Vaade krediidituru poolelt
Inkassoäri on osa krediidisuhetest. See on krediidituru infrastruktuuri teenus. Krediidturg on tingitud asjaolust, et kahepoolse tehingu soorituste hetked on lahutatud. Kaup ja teenus antakse soovijale varem üle, kui ta selle eest raha maksab, või antakse isikule laenu, et ta saaks mõne kauba või teenuse soetada siis, kui tal endal parajasti ei ole võimalust või kasulik oma raha välja anda.
Krediidisuhete hea toimimine hoiab majandust elavana. Mida arenenum on krediiditurg, seda odavamad on intressid, pikemad tähtajad, suuremad summad ja seda suuremat majanduslikku võimendust saab majandussuhetesse lisada.
Kuskil on kindlasti piir, mil majandus võib suure laenuandmise tõttu üle kuumeneda ning sellealane diskussioon käib täna riikide ja keskpankade vaheliste suhete kohta.
Erasektoris on olukord kordades tagasihoidlikum. Hetkel vähemalt ei räägi keegi sellest, et laenuandmine tuleks ühiskonnast välja rookida või erasektori laenukoormus oleks liiga suur. Eesti eraisikute ja ettevõtete laenukoormus on tunduvalt väiksem kui mujal arenenud majandustes.
Kui krediidiandja läheb uuele turule või kui ettevõtja paneb hulgilao püsti, siis on alati äriplaani osaks analüüs krediidituru toimimise kohta – milline on maksekultuur, millised on võimalused taustainfoks, millised on tagasinõudmise võimalused, kuidas toimivad inkassoettevõtted, kohtud, täiturid. Sellest sõltub, kui palju jäetakse maksmata, kui kalliks läheb probleemidega tegelemine, millised peaksid olema intressimäärad, mis kataks lisaks kapitalikulule ja tegevuskulule ka nn hälbiva osa. Aasta lõpuks peab iga ettevõtte jääma kasumisse ning hinnastamine peab katma ka krediidikahjud.
Julianus Inkasso on tegutsenud Eesti turul 25 aastat. Algsest lihtsast klientide nimel läbirääkimise pidamise teenusest on kasvanud välja finantsturu infrastruktuur – me müüme turuosalistele krediidiinfot, aitame analüüsida konto väljavõtteid ja vahendame muud infot, mis võimaldab otsustada, kellele krediiti anda, kellele mitte. Lisaks kindlustame krediidiportfelle ning teostame kohtuvälist ja kohtulikku sissenõudmismenetlust ehk inkassoteenust. Selles teenuses oleme me Eesti turuliidrid, kuid võrreldes meie klientidega oleme me suhteliselt väike ettevõte.
Meil on hea meel, et täna on Eesti krediiditurg väga heas seisus. Ma ei tea mitte ühtegi panka, krediidiandjat ega telekommunikatsiooniettevõtet (kõige suuremahulisemad turuosalised), kellele krediidikahjusus oleks märkimisväärne probleem. Ühelt poolt ei ole liiga palju võlgnikke, teiselt poolt juletakse jätkuvalt krediiti anda.
Mis toimub võlgnike poolel?
Tõsiasi on see, et Eestis on umbes 120 000 isikut, kellel on võlgnevusi. See on 14% täiskasvanud inimestest vanuses 19–70 aastat. Keskmiselt on ühel võlglasel 2,3 võlga. Keskmine võla suurus on 2200 eurot.
Nendest 120 000 inimesest on viimasel kolmel kuul teinud makse umbes 30 000 inimest ning viimase aasta jooksul umbes pooled. Kõigist võlgu jäänutest, kes antakse täitemenetlusse, 30% ei maksa kunagi oma võlgasid ära. Tõenäoliselt oleks see number väiksem, kui Eesti täitesüsteemi lihvida.
Eestis on hinnanguliselt 30 000 inimest, kes on majanduslikult väga keerulises olukorras. Samas ei ole nendel inimestel märki küljes, sest selle 30 000 inimese koosseis muutub pidevalt – keegi rabeleb välja, keegi vajub sinna sisse. Kas 3 –4% ühiskonnast on normaalne osakaal (nagu ka töötuid on alati, sõltumata konjunktuurist) või mitte, seda on raske öelda, kuna võrreldavad andmed teiste riikidega puuduvad. Alati võiks olla vähem.
Ülar Maapalu
Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades.
Ühiskonna jätkusuutlikkuse huvides on, et inimestel oleks lootus sellest välja rabeleda ning säiliks usk paremale elule.
Selleks on vaja kolme asja:
- Esiteks on vaja tõhustada koolis majandusõpet. Investeerimiskoolitused blogides on juba väga populaarsed, nüüd oleks vaja jõuda ka nendeni, kes veel investeerimisfaasis pole.
- Teiseks asjalikku ja tasakaalustatud võlanõustamist. Täna riigi finantseeritud võla- ja õigusnõustamine otsib liiga tihti võlausaldajatega koostöö asemel konflikti. Võlanõustamise töö ei ole kerge, sest inimesed ei alusta sellega õigel ajal. Nagu kõik teavad, siis Eesti mees ei küsi võõras linnas teed, rääkimata siis sellest, et kellelgi võiks õigel ajal lubada anda nõu rahaasjades. Võib olla tuleks mõelda lahendusele, kus võlanõustaja järelevalve all refinantseeritakse riiklikult võlgniku võlad ja tagatakse talle võlarahu, et saaks rahulikult keskenduda oma elu korda sättimisele.
- Kolmandaks on vaja tõhustada kontrolli laenu andmise üle. Kuigi vastutustundliku laenuandmise kontroll on finantsinspektsiooni range järelevalve all ning probleeme ei tohiks olla, siis liiga tihti satub meie töölauale inimesi, kellel on rohkem kui viis võlga.
Mis toimub inkassoteenuses?
Me oleme menetlenud 25 aasta jooksul üle 2 miljoni võlanõude ning see on organisatsioonile üht-teist õpetanud. Menetluse tehniline pool on selle aja jooksul palju muutunud.
Kui kunagi tuli inimese leidmiseks töötada läbi kõik telefoniraamatud või käia uksele koputamas, siis tänapäeval piisab rahvastikuregistri andmetest. Kui vanasti tuli saata inimestele kirju ja oodata neilt raha kontoris, siis täna lahendatakse suur hulk menetlusi pöidlavajutusega nutitelefonil. Kui vanasti pidi ostma kolm printerit kohtuavalduste jaoks, siis täna lahendab selle kaabel kohtu serverisse.
Mõni asi on jäänud selle aja jooksul endiseks ja selleks on võlgniku käitumine. Kui inimesed on võlgu, siis läbivad nad psühholoogilises plaanis kolm etappi – eituse, vastutöötamise ja koostöö. Küll väikeste variatsioonidega ja vahel mõnda etappi vahele jättes või mõnda etappi mitte jõudes, kuid laias laastus on need äratuntavad. Inkassoettevõtte töö on võlgnikuga koos läbi käia need etapid, et probleem saaks lahendatud. Mõnel juhul ei peagi inimesega rääkima ja piisab vaid makselingi saatmisest, teisel juhul kestab protsess aastaid. Ja tihti ka edutult. Kui inimene on hädas, siis on ju inimlikult mõistetav, et ta üritab kasutada igat võimalust võlgadest vabanemiseks, mis siis, et tihti läheb see kokkuvõttes kallimaks.
Lisaks isiku tasandil toimuvale avaldab mõju makromajandusliku keskkonna muutus, mis vahel muudab senist käitumist, või siis mõjutavad seadusemuudatused, mida tehakse heas usus, kuid mis vahel muudavad kogu krediiditurgu ning turuosaliste käitumist veidi teistsuguse suunas, kui soovitud.
Inkassoteenus on väga tavaline teenus ning ei erine teistest, lihtsalt inimesed on vahel emotsionaalsemad, kui teemaks on võlad.