Julianus Inkasso eraisikute maksehäirete analüüs 2025
Julianus Inkasso koostab üheksandat aastat Eesti eraisikute maksehäirete kohta analüüsi, et anda tõetruu ülevaade Eestis elavate inimeste maksekäitumisest.
Värsketele andmetele tuginedes selgub, et 2025. aasta esimeses kvartalis on keskmine maksehäirega eraisik 46-aastane meesterahvas, kes elab Harjumaal ning kellel on kokku 2,6 aktiivset maksehäiret kogusummas 4 489 eurot. Võrreldes eelmise aastaga on keskmise võlgniku aktiivsete võlgade arv küll pisut vähenenud, kuid samas on tema maksehäirete kogusumma suurenenud 89 euro võrra.
Keskmine võla kogusumma jätkab kasvu, kuid võlgnike arvu kasv on aeglustunud
Hetkel on Eestis kokku 85 085 inimest makseraskustes, võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga on nende inimeste arv vähenenud 115 võrra. Samaaegselt on maksehäirega isikute võlgade kogusumma kasvanud peaaegu 9 miljonit eurot. “Maksehäirega isikute arvu vähenemine võrreldes kasvava koguvõlaga viitab, et kuigi majanduskeskkond elavneb, kajastub püsiv inflatsioon endiselt eraisikute kasvavates võlasummades.” selgitab Julianuse emaettevõtte Aktiva Finance Group andme- ja analüüsijuht Helery Tasane.
Eestis on pea pooltel võlgnikel vaid üks aktiivne maksehäire, mille keskmine summa on 1 795 eurot. Kuid juba kahe maksehäire korral tõuseb keskmine võlasumma 3 910 euroni, mis tähendab, et finantsiline koormus kasvab kiiresti ja võib ületada inimese reaalsed võimalused võlgadega toime tulla. 65% kõikidest võlgnikest omab ühte või kahte aktiivset maksehäiret, kuid samas on ca 13 000 inimesel lausa 5 või enam võlga. Need isikud moodustavad 15% kõikidest võlgnikest ja nende keskmine võlasumma isiku kohta ületab 11 200 € piiri, mis teeb nende isikute maksehäirete kogusummaks ligikaudu 38% kõigi maksehäirega isikute võlgnevuste kogusummast.
Maksehäirete hulk ja keskmine võlasumma inimese kohta
Maksehäirete kuhjumine suurendab finantskoormust
Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe tõdeb, et võlaprobleemid kipuvad eskaleeruma just seetõttu, et nendele ei reageerita õigeaegselt: „Üks maksehäire võib tunduda tühine asi, aga kui sellele lisandub teine või kolmas, võib finantskoormus muutuda talumatuks. Värsketest andmetest selgub, et kahe maksehäirega inimeste keskmine võlasumma ulatub juba pea 4 000 euroni – see on ligikaudu kaks Eesti keskmist kuupalka. Selline kiire kasv näitab, kui oluline on reageerida varakult ning mitte lasta võlgadel kuhjuda. Paljud võlglased tahavad oma kohustusi täita, kuid vajavad selleks selgeid ja paindlikke lahendusi. Võlgadesse sattumine ei pea olema lõpp-punkt, vaid hoopis äratuskell, mis viitab vajadusele oma rahalist käitumist korrigeerida. Julianus Inkasso näeb enda rolli mitte ainult sissenõudjana, vaid ka teadlikkuse tõstjana – finantskirjaoskuse parandamine Eestis on võtmetähtsusega, eriti noorte ja tööealiste seas.”
Esmaste makseraskuste korral soovitame:
- vaadata üle oma igakuised püsikulud ja koostada realistlik eelarve;
- võtta ühendust võlausaldajaga ning küsida maksegraafikut või ajatamist;
- hoiduda uute kohustuste võtmisest enne olemasolevate tasumist;
- kasutada tasuta võlanõustamise teenuseid, mida pakuvad mitmed omavalitsused.
Mida rohkem maksehäireid inimesel on, seda suuremaks muutub nii tema koguvõlg kui ka keskmine võlasumma ühe võlgnevuse kohta, muutes tasumise üha keerulisemaks.
Noorte võlakoormus on kasvutrendis, eestlaste finantskirjaoskus vajab tõhustamist
2025. aasta andmetes on näha olulisi muutusi nooremates vanuserühmades ja suurema võlakoormusega inimeste seas. Nooremas vanuserühmas (18–25) on suurenenud võlgnike arv märgatavalt, tõustes 3687-lt 4321 inimeseni. Kasvu tingib peamiselt ühe maksehäirega inimeste arvu suurenemine 431 isiku võrra, mis on 26% kõrgem, kui 2024 aastal. Teistes vanuserühmades on jäänud maksehäiretega inimeste arv enamasti samaks, kuid mitme maksehäirega isikute keskmine võlasumma on kasvanud kõikides vanuserühmades.
Maksehäirete arv ning keskmine vanuse jaotus
Julianus Inkasso tegevjuht toob esile probleemi peapõhjused: “Noortel puudub sageli piisav teadlikkus krediidikohustustest ja nende võimalikest tagajärgedest. Just selles vanuses tehtud vead võivad mõjutada tulevikus laenuvõimekust, eluaseme leidmist või isegi tööle saamist.” Tema sõnul on viimaste aastatega kasvanud maksehäiretega noorte arv murettekitav ja viitab võimalikele lünkadele finantshariduses. “Tööealised inimesed, kellel on mitu maksehäiret, võivad langeda pikaajalise maksevõimetuse riskigruppi. See mõjutab nii nende tarbimis- kui ka töövõimet. Siin on oluline roll ennetaval haridusel ja heal ligipääsul finantsalasele nõustamisele,” rõhutab Laurimäe.
Maksehäirete struktuur soo lõikes ei ole aastaga muutunud
Meeste osakaal maksehäirega isikute seas on 66% ning naiste osakaal 34%, mis on pea kaks korda väiksem ja mida peegeldab mõningal määral ka maksehäirete kogusumma jaotus.
Võrreldes 2024. aastaga on meeste maksehäirete kogusumma kasvanud 249 miljonilt 256 miljoni euroni ja naistel 124 miljonilt 126 miljoni euroni. Keskmine maksehäire isiku kohta on meestel kasvanud 151 ja naistel 32 eurot. Mõnevõrra on langenud keskmine maksehäirete arv isiku kohta. Meestel on see langenud 2,6-lt 2,5-le, naistel aga 2,9-lt 2,8-le. See viitab, et kuigi meeste seas on enam maksehäiretega isikuid ning nende keskmine võlg on suurem, on naiste hulgas rohkem neid, kellel esineb mitmeid väiksemaid võlgnevusi.
Maksehäirete ja keskmise võlasumma sooline jaotus
Piirkondlikud erinevused maksehäiretes
Eestis on maksehäirete arv Harju- ja Ida-Virumaal küll suurem, kuid see tuleneb peamiselt piirkonna suuremast elanikkonnast ja sotsiaalmajanduslikest erinevustest, mitte tingimata laiemast võlaprobleemist. Harjumaal, kus elab ligi pool riigi elanikkonnast, on maksehäiretega isikute osakaal elanikkonnast 4,3%, mis on madalam kui mitmel pool mujal. Ida-Virumaal seevastu on maksehäiretega inimeste osakaal 7,3% elanikkonnast, mis on maakondade lõikes kõrgeim näitaja, ent keskmine võlasumma inimese kohta on seal üks madalamaid – 3 706 eurot.
Väiksemates maakondades on võlgnike osakaal teiste maakondade võlgnike koguarvuga võrreldes väiksem, kuid individuaalsed maksehäired tihti märkimisväärselt suuremad. Näiteks Hiiu maakonnas on maksehäiretega inimesi vähe, kuid nende keskmine võlasumma ulatub koguni 7 020 euroni. Sarnaseid trende võib märgata ka Pärnu, Järva ja Rapla maakondades.
Võlgnike jaotus maakondade lõikes
Maakondade erinevused näitavad, et suured arvud (näiteks Harjumaal) ei tähenda alati suuremat probleemi ulatust, vaid pigem demograafilist erisust. Väiksemates maakondades võivad väikesed arvud varjata tõsisemaid ja sügavamaid struktuurseid probleeme, millel on potentsiaal aja jooksul hakata koormama kohalikke sotsiaalteenuseid.
Tegelik olukord on tõsisem, kui maksehäirete statistika näitab
Oluline on arvestada, et ametlikud maksehäirete andmed ei hõlma kõiki võlgnevusi. Statistikas ei kajastu näiteks parkimistrahvid, maksmata prügiveo arved ja teised väiksemad kohustused, mis siiski viitavad maksekäitumise probleemidele, kuid ei mõjuta otseselt isiku maksevõimet.
Käesolev ülevaade on koostatud 2025. aasta esimese kvartali lõpu seisuga, tuginedes Baltikumi suurima inkassoteenuse pakkuja Julianus Inkasso ning Eesti suurima eraisikute maksehäireregistri taust.ee andmetele.
Analüüsi tulemused näitavad, et rohkem kui pooltel juhtudel, kui algatatakse uus võlamenetlus, on isikul juba varasemalt aktiivne maksehäire. Seetõttu on eraisikuga tehingu sõlmimisel oluline kontrollida tema maksekäitumise ajalugu. Seda saab hõlpsalt teha Krediidiregistri hallatavas Eesti suurimas eraisikute maksehäirete andmebaasis taust.ee.
