Uudised

Avaleht / Kõik uudised

Neli pehmet tegevust, mida teha enne võla inkassosse saatmist (02.06.2020)

Julianus inkasso it

Oma kogemusi jagab AS Decora - üks tavalisest parem ehituspood.

Järgmise aasta eesmärke paika pannes kerkivad ikka ja jälle ühed ja samas küsimused. Krediidihaldusosakonnas arutatakse, kuidas vähendada võlaga lõpetatud lepingute arvu, finantsosakond otsib võimalusi rahavoo kiirendamiseks ning müügiosakonna prioriteediks on kliendirahulolu tõstmine.

AS Decora ettevõtte tegevjuhi Eike Tubli-Müüri jaoks on need ettevõtte edukuse seisukohalt põnevad väljakutsed ning nii nagu paljudes ettevõtetes, nii ka neil, tehakse oluline osa tööst ära juba enne lepingu sõlmimist.

Kõike riske aga 100 % maandada ei ole võimalik ning tasumata arveid ikka tekib.

Seega pannakse Decora krediidihalduse eest vastutavas meeskond paika järjestikuste tegevuste jada, mis vastavad küsimustele:

Kes teeb?

Millal tehakse?

Kuidas tehakse?

Kui kaua tehakse?

Nende küsimuste valguses tuleb tähelepanu pöörata

  • kas tööd saavad tehtud ka siis, kui protsessi eest vastutav isik on puhkusel; 
  • millal alustatakse esimese tegevusega;
  • milliseid kanaleid kliendini jõudmiseks kasutatakse;
  • kui kaua tegevusi tehakse enne, kui liigutakse järgmisesse etappi, näiteks alustatakse maksekäsu kiirmenetlust või saadetakse võlg inkassopartneril

1. Arve tasumisest on möödas 0-1 päev. Saada SMS. Saada motiveeriva sisuga SMS kohe samal päeval või tasumist meelde tuletav SMS järgmisel päeval pärast maksetähtpäeva möödumist.

 

2. Kliendi arve tasumisest on möödas 1 kuu. Nüüd on sinu tegevused tehtud. Kui klient ei ole oma lubadusi täitnud või üleskutsele reageerinud, siis on aeg saata nõue oma partnerile edasisteks tegevusteks. Sina aga saad keskenduda oma klientidele, kes tõesti kliendisuhet ka jätkata soovivad.

3. Arve tasumisest on möödas 7-14 päeva. Helista. Kui klient on sulle oluline, siis alati helista. Juhi kõnes tähelepanu tasumata arvele, esita lahendusi ja paku vastutasuks kliendisuhte jätkamist. Kasuta alati sõna KLIENT. Väldi sõnu võlg ja võlgnik.

4. Arve tasumisest on möödas 2-7 päeva. Saada e-kiri. Saada maksemeeldetuletus ühe nädala jooksul maksetähtpäeva möödumisest. Ole kirjas julgustav, võimalusel paku välja lahendusi või motiveeri klienti. Kasuta kirjas alati sõna KLIENT ja rõhu heale kliendisuhtele.

 

Oma kogemuse pani kirja Decora AS-i tegevjuht Eike Tubli-Müür. Tartus alustanud ettevõtte on tänaseks oma esindused avanud Pärnus, Võrus, Viljandis, Jõgeval, Põltsamaal ja Tallinnas Mustamäel. Teistesse Eesti linnadesse saab kaupa tellida decora.ee vahendusel. 

Eike Tubli-Müüri sõnul toob rohkem esindusi endaga kaasa ka rohkem kliente ning paratamatult ka tähtajaks tasumata arveid.

"Decora üheks motoks on tavalisest parem teenindus," üteb Eike "ning seda printsiipi järgime me igas kliendiga suhtlemise etapis, ka võlahalduses."

Decora AS - Julianus Inkasso klient aastast 2004. 

 

Töökorraldus Julianus Inkassos (13.03.2020)

Stamp

Seoses riigis kehtestatud eriolukorraga alates 13.03.2020a. ei võta Julianus Inkasso kontoris ajutiselt külaisi vastu.

Julianus Inkasso ülevaade Eesti eraisikute maksehäirete olukorrast 2020 aastal. (01.03.2020)

7

Olulisemad tähelepanekud

  • 2020. aasta veebruari seisuga on teada vähemalt 234 085 aktiivse maksehäire olemasolu Eesti eraisikutel. Siia hulka ei ole arvestatud parkimistrahve ja prügiveo arveid, mis ei näita otseselt maksevõimet.
  • Keskmine maksehäirete suurus ühe isiku kohta on tõusnud 2214 euroni (oli 1600 eurot 2017. aastal).
  • 49%-l ehk ligi pooltel võlglastel on rohkem kui 1 aktiivne maksehäire, seejuures 12% võlglastel on 5 või rohkem aktiivset maksehäiret.
  • 2020 aastal on Eesti „keskmine võlgnik“ 43 aastane eesti rahvusest mees, kes elab Põhja-Eestis ja kellel on 1-2 aktiivset maksehäiret, kogusummas ca 2200 eurot.
Maksehäirete hulk isikul Isikute hulk Osakaal Summa Keskmine võlg isiku kohta
1 51 088 50,6% 40 284 092 € 788€
2 19 280 19,1% 38 000 032 € 1 970 €
3 11 476 11,4% 34 404 656 € 2 998 €
4 7 120 7,0% 29 146 497 € 4 093 €
5 või enam 12 064 11,9% 81 878 210 € 6 786 €
  101 028 100% 223 713 487 € 2 214 €

Tähelepanuväärset

  • 5 või enama võlgnevusega isikute hulk on oluliselt kasvanud (2017a. 6,1% vs 2020a. 11,9%).
  • Samas on püsinud muutumatuna nende isikute keskmine võlasumma (2017a. 6800 eurot vs 2020a. 6786 eurot).
  • Ligi 1,3%-l võlgnikest on 10 või rohkem aktiivset maksehäiret, keskmise võlgnevuse kogusummaga lausa 10 878€.

Võlgnike vanuseline jaotus

  Vanus -25 Vanus 26-35 Vanus 36-45 Vanus 46-55 Vanus 55+
võlgade arv isikul % % % % %
1 53% 510 45% 586 44% 1021 50% 960 66% 654
2 21% 1454 19% 1818 20% 2138 19% 2273 16% 1703
3 11% 2547 13% 2755 13% 3165 12% 3245 8% 2850
4 6% 3447 8% 3793 8% 3807 7% 5058 4% 4125
5≥ 9% 6063 15% 6567 15% 6800 12% 7308 6% 6546
    1581   2238   2607   2517   1512

Tähelepanuväärset:

  • Positiivse trendina on kuni 25 aastate võlgnike arv märkimisväärselt langenud (oli 2017a 14,2% kõigist võlgnikest vs 2020a 4,2%).
  • Samas nende noorte inimeste osakaal, kellel on ainult üks aktiivne maksehäire, on kahanenud. Kui 2017a selliseid noori ca 80%, siis täna on see näitaja 53%.
  • Kõige nooremate ja kõige vanemate isikute grupis on keskmine võlgnevuse summa märgatavalt madalam kui teistes vanusegruppides.

Võlgnike sooline jaotus (eraisikud)

  Võlgade arv % Unikaalseid isikuid % summa %
M 146 545 63% 63 683 63% 153 383 727 € 69%
N 87 540 37% 37 345 37% 70 329 764 € 31%
  234 085 100% 101 028 100% 223 713 491 € 100%

Tähelepanuväärset:

  • 2019a. seisuga oli Eesti rahvaarv 1,32 miljonit inimest, kellest 47% on mehed ja 53% naised. Samas võlglaste hulgas on 63% mehi ja 37% naisi.
  • Seega võlgnike seas on jätkuvalt suhe ca 2/3 vs 1/3 meeste „kasuks“.
  • Meessoost võlgniku keskmine võlgade kogusumma on 2408 eurot, naistel 1883 eurot.
  • Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et kuigi Eestis elab mehi vähem, jäävad nad suurema tõenäosusega ja ka suurema summa võlgu.

Võlgnike sooline ja vanuseline jaotus kombineeritult

  MEHED NAISED
  Arv % Arv %
18-25 2700 64% 1537 36%
26-35 16203 66% 8337 34%
36-45 19070 67% 9499 33%
46-55 13566 63% 7826 37%
55+ 12144 55% 10146 45%

Tähelepanuväärset:

  • Seaduspärasus, et Eesti võlgnikest moodustavad ca 2/3 mehed ja 1/3 naised, kehtib läbivalt vanusest hoolimata, millest võib järeldada, et mehed on riskialtimad kogu elu jooksul.
  • Sooline võlgnike osakaal muutub oluliselt alles vanemas eas. Seda ei põhjusta meeste käitumise muutumine, vaid keskmise eluea vahe (meestel 73 aastat, naistel 82 aastat), mida ilmestab alljärgnev tabel.
  • 65+ vanuses võlgnike koguarv on õnneks marginaalne.
Võlgnike osakaal    
vanus mehed naised
56-65 58,9% 41,1%
66-75 51,5% 48,5%
76-85 36,3% 63,7%
86+ 23,8% 76,2%
kokku 54,5% 45,5%

Võlgnike jaotus vastavalt rahvusele

Rahvus elanike arv Eestis Osakaal Võlgnike osakaal Keskmine võlgnevus isiku kohta Võlgnevuste arv isiku kohta
eestlased 907 628 73,4% 66,9% 3 079 € 2,96
venelased 328 299 26,6% 33,1% 2 867 € 2,84
kokku 1 235 927 100% 100%    

Tähelepanuväärset:

  • Kui võrrelda Eesti elanikkonnast kahe suurima rahvuse, eestlaste ja venelaste, võlgnevusi, siis nähtub, et vene rahvusest inimesed moodustavad 26% sellest kogumist, kuid võlgnike hulgas on nende osakaal 33%.
  • Samas eestlaste võlad on ühe isiku kohta suuremad ning eestlastel on ka aktiivseid maksehäireid rohkem.

Võlgnike geograafiline jaotus

Maakond Elanike arv Elanike osakaal rahvastikust Võlgnike osakaal Võlgade summaline osakaal
Harju maakond 566 741 42,8% 40,6% 44,1%
Hiiu maakond 8 620 0,7% 0,4% 0,7%
Ida-Viru maakond 153 716 11,6% 15,1% 11,1%
Jõgeva maakond 31 967 2,4% 2,4% 2,2%
Järva maakond 31 204 2,4% 2,8% 2,9%
Lääne maakond 24 734 1,9% 1,5% 1,5%
Lääne-Viru maakond 61 154 4,6% 5,6% 6,0%
Põlva maakond 28 026 2,1% 1,9% 1,7%
Pärnu maakond 84 388 6,4% 6,3% 6,8%
Rapla maakond 35 503 2,7% 2,5% 2,5%
Saare maakond 31 835 2,4% 1,6% 1,4%
Tartu maakond 153 479 11,6% 10,0% 10,1%
Valga maakond 31 068 2,3% 2,9% 2,7%
Viljandi maakond 48 604 3,7% 3,7% 3,8%
Võru maakond 34 178 2,6% 2,6% 2,3%
kokku 1 325 217 100% 100% 100%

Tähelepanuväärset:

  • Üldiselt korreleerub elanike osakaal maakonniti sellega, kui suure osa kõikidest võlgnikest ja võlgnevuste kogusummast antud maakonna elanikud moodustavad. Näiteks Viljandimaal elab 3,7% Eesti elanikkonnast ning Viljandimaa elanike osakaal kõikidest võlgnikest on samuti 3,7% ning osakaal koguvõlgnevusest summaliselt on 3,8%.
  • Positiivselt paistab silma Saaremaa, kus on 2,4% Eesti elanikkonnast, samas ainult 1,6% võlgnikest ning kõigest 1,4% koguvõlgnevusest.
  • Kuigi Lääne-Virumaal elab 4,6% elanikkonnast, siis võlgnike osakaaluks on 5,6% ja koguvõlgnevusest 6,0%.
  • Ida-Virumaal on 11,6% elanikkonnast, kuid 15,1% võlgnikest.

Kokkuvõtlikult

  • Võib väita, et Eesti inimesed ei ole kunagi varem nii hästi elanud kui täna. Seda kinnitavad nii keskmise palga väga kiire kasvutempo, hoiuste suured mahud kui ka ülimadal töötuse määr. Seega tänased võlgnikud on võlgu peamiselt isikust endast tulenevatest põhjustest. See raskendab võlgade edukat sissenõudmist.
  • Keskmise võlgnevuse summa jätkab kasvamist (2020a on see üle 2200 euro). Sellises suuruses võla tasumine keskmise palga juures ja sundkulude kõrvalt ei ole lihtne ülesanne ning senise trendi jätkudes võib probleem veelgi süveneda.
  • Ca 60% juhtudel võlamenetluse alustamisel on isikul juba aktiivne maksehäire olemas, mis viitab sellele, et ei kontrollita piisavalt isikute tausta.

    Eeltoodud andmed põhinevad Julianus Inkasso ja taust.ee maksehäireregistri andmetel.

Oliver Markvart, Julianus Inkasso juhataja

Tel: + 372 53 907 922, e-post: oliver.markvart@julianus.ee

Tänane inkassoettevõte võrdub sisuliselt tehnoloogiafirmaga (30.01.2020)

Oliver markvart

Kui mõnikümmend aastat tagasi oli võlgade sissenõudja kuvandiks reaalselt ukse taha ilmuv inimene, siis digirevolutsioon on toonud kaasa suured muutused ka inkassofirmade igapäevatöös.

"Inkassoettevõte peab töötama nagu tehnoloogiaettevõte, sest infotehnoloogiata võlanõudeid efektiivselt sisse nõuda ei saa," ütleb Eesti suurima inkassoettevõtte Julianus Inkasso juhataja Oliver Markvart.

Ta nendib, et väga väikesed inkassofirmad võivad saada eriprogrammideta hakkama, kuid teatud mahuni jõudes peab hakkama masinate abil võimekust kasvatama. Julianus Inkassol on olemas oma IT-osakond, kes töötab välja just inkassofirmale vajalikke rakendusi ja liidestusi, kirjutab reedel Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.

Näiteks on inkassofirmal otseühendus rahvastikuregistriga, kust saadakse võlgnike kohta vajalikke andmeid. Samuti on liidestus Haapsalus asuva maksekäsu osakonnaga, kuhu saab kasvõi 500 kohtuasja panna teele vaid ühe nupulevajutusega. Kõigist Eestis esitatud maksekäsu avaldustest lausa ligi 40% on Julianus Inkasso poolt esitatud.

„Meie enda arendatud äriloogika ütleb robotile, millisel hetkel tuleb konkreetse võlanõudega mingit tegevust teha. Robot arvestab võlgniku profiili, varasemat maksekäitumisest, antud lubadustest kinnipidamist, võla suurusest ja vanusest ja teisi suurt hulka muutujaid kuni võlgniku emakeele ja perekonnaseisuni välja ning teeb selle alusel otsuse, millise kanali kaudu ja millise sisuga kommunikatsiooni tasub võlgnikule saata, "selgitab Markvart.

Oleme arvestanud, et teeme menetluses olevate nõuetega iga päev enam kui 20 000 tegevust, aga see on võimalik vaid tänu selle, et paljud tegevused toimuvad automaatselt ehk nii-öelda taustal. Loomulikult lisandub sellele klassikaline võlamenetlus, kus võlahaldur võlgnikega suhtleb, argumenteerib, sõlmib maksekokkuleppeid ja jälgib nende täitmist. 

Pole saladus, et Eestis liigub trend sinna suunda, et inimestele meeldib pigem suhelda masinate kui elava inimesega. Ka Julianus on astunud selles vallas suure sammu, avades mullu iseteeninduskeskkonna, mille abil saab inimene talle tulnud e-kirjas või SMSis otse klikkida makselingile ning siseneda internetipanka, kus eeltäidetud maksekorraldus ootab ainult allkirja. Kui võlgnikul pole sel hetkel küsitud summat arvel, saab ta iseteeninduses sõlmida maksekokkuleppe, määrates endale realistliku kuumakse ja maksetähtajad. Edasi tuletab robot iga kord enne tähtaja saabumist meelde, et võlg on võõra oma.

Eesti inimene pole kunagi olnud nii rikas. Aga ka mitte nii palju võlgu!

Markvarti sõnul pole Eesti inimene olnud kunagi nii jõukas kui täna, kuid see tekitab omakorda järgmise mure: hea sissetulekuga inimesed saavad rohkem krediiti ning sellega seoses kasvab ka keskmine võlasumma inimese kohta kiirelt. See omakorda tähendab, et hätta jäädes on ka võlg reeglina senisest suurem.

Kui suurtel ettevõtetel, haiglatel, parkimiskorraldajatel ning laenufirmadel on inkassofirmadega enamasti sõlmitud leping ning võlanõuded jõuavad kiiresti menetlusse, siis meie keskmised ja väikeettevõtjad kipuvad selle peale liiga hilja tulema. „Näeme päevast päeva, kuidas on õige aeg mööda lastud, võlgnik on aga selle aja peale raha firmast välja võtnud ning selle maksejõuetuks muutnud. See on just pigem pisemate ettevõtjate mure, kellel pole võlgnikega tegelemise struktuuri paigas ning samas on partneritega pikaajaline isiklik suhe. Ja kui nad lõpuks murega meie juurde tulevad, on lood juba kehvad ning alati ei pruugi me suuta kivist vett välja pigistada.”

Võlamenetluse alustamise rusikareegel võiks olla inkassofirma hinnangul selline, et kui kuu aega maksetähtajast on möödas ehk umbes pärast 1–2 kõne või e-kirja teel tehtud meeldetuletust on õige aeg võlgnikuga tegelemine inkassole edasi anda. Mida varem, seda tõenäolisem on võlg kätte saada.

Muide, samuti nagu võlgnikud saavad iseteeninduse kaudu oma võlaasju ajada, saavad ka võlausaldajad lepingut sõlmida ning nõudeid menetlusse anda veebi kaudu. Lisaks saab juba alustatud menetluste käiguga kursis olla kliendi iseteeninduskeskkonna vahendusel. Ka rahvusvahelisi võlanõudeid saab Julianuse kaudu sisse nõuda. Ettevõttel on oma harukontorid nii Riias kui ka Vilniuses. Lisaks on Julianus Inkassol aktiivsed partnerid üle maailma 180 riigis.

Sel kevadel 25. tegevusaastat tähistav Julianus Inkasso on käibe suuruselt turuliider mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Selle aja jooksul on menetletud üle 2 miljoni nõude ning kokku on klientidele toodud tagasi 290 miljonit eurot. Täna töötab Julianuses kokku veidi üle saja inimese, neist pooled Eesti kontoris.

Mullu tõi ettevõte võlglastelt tagasi rekordilised enam kui 37 miljonit eurot ning turgu on võidetud ja käivet kasvatatud viimased kaheksa aastat. Oma osa kasvus on kindlasti ka viis aastat tagasi grupiga liidetud OÜ-l Castovanni ning mullu ostetud inkassofirmal AS Lowell Estonia, endise nimega AS Lindorff. Mõlemad ettevõtted on tänaseks Julianus Inkassoga ühendatud ning edaspidi jätkatakse ühe kaubamärgi alt.

Markvart märgib, et töö inkassofirmas pole kindlasti lihtne ning juba seetõttu hindavad nad oma eksperte väga kõrgelt.

„Äsjasel jõulupeol tunnustasime taas pikaajalisi töötajaid ning hea tunne oli näha enda ümber inimesi, kes on töötanud siin 5, 10, 15 ja isegi 20 aastat! Tegemist on ikkagi läbi ja lõhki oma valdkonna ekspertidega, kelle jaoks ei ole samas muudatuste tegemine midagi võõrast, sest aasta-aastalt muutub meie töökeskkond moodsamaks ja kiiremaks. Et konkurentsis püsida, tuleb ajaga kaasas käia ning see puudutab kõiki meie töötajaid. Aitäh kõigile!”

Julianus Inkasso numbrites:

* Kokku on menetlenud Baltikumis üle 2 miljoni võlanõude;

* Kokku on klientidele tagasi toodud üle 292 miljoni euro;

* Igas kuus võetakse võlgnikelt vastu 50 000+ makset;

* Iga kuu alustab 10 000+ uut võlgnikku klientidele raha tagasimaksmist;

* Kõige enam võlgasid ühel isikul: 181 võlgnevust

Allikas: Äripäev

Julianus Inkasso tõi 2019 aastal klientidele tagasi üle 37 miljoni euro (02.01.2020)

Stamp

Baltimaade suurim inkassoettevõtete grupp Julianus tõi Eesti, Läti ja Leedu klientidele 2019. aastal tagasi üle 37 miljoni euro, mis on 15 protsenti rohkem kui 2018. aastal.

Tegemist on 8 aastat järjest läbi aegade edukaima aastaga meie ja meie klientide jaoks. Oleme selle ajaga kasvanud 4 korda. Meie valitud strateegia – olla efektiivseim - on toonud meile jätkuvat edu. Meie kliendid tahavad saada oma raha tagasi ning kui olla selles edukas, siis on kliendid sinuga.

Sellel aastal tähistab Julianus Inkasso oma 25. juubelit. Selle aja jooksul on menetletud üle 2 miljoni nõude ning kokku on klientidele toodud tagasi 290 miljonit eurot.

Eelmise aasta kõige suuremaks sündmuseks võib pidada Eestis oma pikaaegse konkurendi, 23 aastat turul tegutsenud AS Lowell Eesti (endise nimega Lindorff) omandamist. Sellega laiendasime me oma kliendibaasi ning suurendasime nõudeportfelli 60 000 nõude võrra. 

Ühtlasi sai sellega meie gruppi kuuluvast krediidiregistrist Taust.ee Eesti suurim eraisikute maksehäirete andmebaas rohkem kui 250 000 aktiivse nõudega, mis võimaldab pakkuda klientidele informatsiooni krediidiotsuste tegemisel. Teiseks suureks kordaminekuks võiks lugeda Taust.ee poolt open banking´u raames kontoteabe teenuse käivitamise, mis võimaldab automatiseeritult pärida krediidiandjatel laenutaotleja konto väljavõtteid ning neid konsolideerida ja kategoriseerida, et teha kvaliteetsemaid ja kiiremaid krediidiotsuseid.

2020. võiks inkassoturul pigem karta rahutut aastat. Kulud kasvavad, kapitali hind kasvab, kuid töö maht ei suurene. Tõenäoliselt peavad mõned tegijad lõpetama tegutsemise.

 

Julianus Inkasso on 1994. aastal asutatud krediidihaldusteenuseid pakkuv ettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. Julianus Inkasso kuulub Euroopa inkassoettevõtete liitu European Collectors Association (www.europeancollectors.org), mis ühendab juhtivaid Euroopa krediidihaldusettevõtteid 21 riigist Euroopasning lisaks läbi partnerite teenindame enamuses maailma suurimates riikides. Grupis töötab kokku 110 valdkonna spetsialisti.

Täiendav informatsioon:

Oliver Markvart, Julianus Inkasso juhataja

Tel: + 372 53 907 922, e-post: oliver.markvart@julianus.ee