Tänane inkassoettevõte võrdub sisuliselt tehnoloogiafirmaga
Kui mõnikümmend aastat tagasi oli võlgade sissenõudja kuvandiks reaalselt ukse taha ilmuv inimene, siis digirevolutsioon on toonud kaasa suured muutused ka inkassofirmade igapäevatöös.
“Inkassoettevõte peab töötama nagu tehnoloogiaettevõte, sest infotehnoloogiata võlanõudeid efektiivselt sisse nõuda ei saa,” ütleb Eesti suurima inkassoettevõtte Julianus Inkasso juhataja Oliver Markvart.
Ta nendib, et väga väikesed inkassofirmad võivad saada eriprogrammideta hakkama, kuid teatud mahuni jõudes peab hakkama masinate abil võimekust kasvatama. Julianus Inkassol on olemas oma IT-osakond, kes töötab välja just inkassofirmale vajalikke rakendusi ja liidestusi, kirjutab reedel Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Näiteks on inkassofirmal otseühendus rahvastikuregistriga, kust saadakse võlgnike kohta vajalikke andmeid. Samuti on liidestus Haapsalus asuva maksekäsu osakonnaga, kuhu saab kasvõi 500 kohtuasja panna teele vaid ühe nupulevajutusega. Kõigist Eestis esitatud maksekäsu avaldustest lausa ligi 40% on Julianus Inkasso poolt esitatud.
„Meie enda arendatud äriloogika ütleb robotile, millisel hetkel tuleb konkreetse võlanõudega mingit tegevust teha. Robot arvestab võlgniku profiili, varasemat maksekäitumisest, antud lubadustest kinnipidamist, võla suurusest ja vanusest ja teisi suurt hulka muutujaid kuni võlgniku emakeele ja perekonnaseisuni välja ning teeb selle alusel otsuse, millise kanali kaudu ja millise sisuga kommunikatsiooni tasub võlgnikule saata, “selgitab Markvart. Oleme arvestanud, et teeme menetluses olevate nõuetega iga päev enam kui 20 000 tegevust, aga see on võimalik vaid tänu selle, et paljud tegevused toimuvad automaatselt ehk nii-öelda taustal. Loomulikult lisandub sellele klassikaline võlamenetlus, kus võlahaldur võlgnikega suhtleb, argumenteerib, sõlmib maksekokkuleppeid ja jälgib nende täitmist.
Pole saladus, et Eestis liigub trend sinna suunda, et inimestele meeldib pigem suhelda masinate kui elava inimesega. Ka Julianus on astunud selles vallas suure sammu, avades mullu iseteeninduskeskkonna, mille abil saab inimene talle tulnud e-kirjas või SMSis otse klikkida makselingile ning siseneda internetipanka, kus eeltäidetud maksekorraldus ootab ainult allkirja. Kui võlgnikul pole sel hetkel küsitud summat arvel, saab ta iseteeninduses sõlmida maksekokkuleppe, määrates endale realistliku kuumakse ja maksetähtajad. Edasi tuletab robot iga kord enne tähtaja saabumist meelde, et võlg on võõra oma.
Eesti inimene pole kunagi olnud nii rikas. Aga ka mitte nii palju võlgu!
Markvarti sõnul pole Eesti inimene olnud kunagi nii jõukas kui täna, kuid see tekitab omakorda järgmise mure: hea sissetulekuga inimesed saavad rohkem krediiti ning sellega seoses kasvab ka keskmine võlasumma inimese kohta kiirelt. See omakorda tähendab, et hätta jäädes on ka võlg reeglina senisest suurem.
Kui suurtel ettevõtetel, haiglatel, parkimiskorraldajatel ning laenufirmadel on inkassofirmadega enamasti sõlmitud leping ning võlanõuded jõuavad kiiresti menetlusse, siis meie keskmised ja väikeettevõtjad kipuvad selle peale liiga hilja tulema. „Näeme päevast päeva, kuidas on õige aeg mööda lastud, võlgnik on aga selle aja peale raha firmast välja võtnud ning selle maksejõuetuks muutnud. See on just pigem pisemate ettevõtjate mure, kellel pole võlgnikega tegelemise struktuuri paigas ning samas on partneritega pikaajaline isiklik suhe. Ja kui nad lõpuks murega meie juurde tulevad, on lood juba kehvad ning alati ei pruugi me suuta kivist vett välja pigistada.”
Võlamenetluse alustamise rusikareegel võiks olla inkassofirma hinnangul selline, et kui kuu aega maksetähtajast on möödas ehk umbes pärast 1–2 kõne või e-kirja teel tehtud meeldetuletust on õige aeg võlgnikuga tegelemine inkassole edasi anda. Mida varem, seda tõenäolisem on võlg kätte saada.
Muide, samuti nagu võlgnikud saavad iseteeninduse kaudu oma võlaasju ajada, saavad ka võlausaldajad lepingut sõlmida ning nõudeid menetlusse anda veebi kaudu. Lisaks saab juba alustatud menetluste käiguga kursis olla kliendi iseteeninduskeskkonna vahendusel. Ka rahvusvahelisi võlanõudeid saab Julianuse kaudu sisse nõuda. Ettevõttel on oma harukontorid nii Riias kui ka Vilniuses. Lisaks on Julianus Inkassol aktiivsed partnerid üle maailma 180 riigis.
Sel kevadel 25. tegevusaastat tähistav Julianus Inkasso on käibe suuruselt turuliider mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Selle aja jooksul on menetletud üle 2 miljoni nõude ning kokku on klientidele toodud tagasi 290 miljonit eurot. Täna töötab Julianuses kokku veidi üle saja inimese, neist pooled Eesti kontoris.
Mullu tõi ettevõte võlglastelt tagasi rekordilised enam kui 37 miljonit eurot ning turgu on võidetud ja käivet kasvatatud viimased kaheksa aastat. Oma osa kasvus on kindlasti ka viis aastat tagasi grupiga liidetud OÜ-l Castovanni ning mullu ostetud inkassofirmal AS Lowell Estonia, endise nimega AS Lindorff. Mõlemad ettevõtted on tänaseks Julianus Inkassoga ühendatud ning edaspidi jätkatakse ühe kaubamärgi alt.
Markvart märgib, et töö inkassofirmas pole kindlasti lihtne ning juba seetõttu hindavad nad oma eksperte väga kõrgelt.
„Äsjasel jõulupeol tunnustasime taas pikaajalisi töötajaid ning hea tunne oli näha enda ümber inimesi, kes on töötanud siin 5, 10, 15 ja isegi 20 aastat! Tegemist on ikkagi läbi ja lõhki oma valdkonna ekspertidega, kelle jaoks ei ole samas muudatuste tegemine midagi võõrast, sest aasta-aastalt muutub meie töökeskkond moodsamaks ja kiiremaks. Et konkurentsis püsida, tuleb ajaga kaasas käia ning see puudutab kõiki meie töötajaid. Aitäh kõigile!”
Julianus Inkasso numbrites:
- Kokku on menetlenud Baltikumis üle 2 miljoni võlanõude;
- Kokku on klientidele tagasi toodud üle 292 miljoni euro;
- Igas kuus võetakse võlgnikelt vastu 50 000+ makset;
- Iga kuu alustab 10 000+ uut võlgnikku klientidele raha tagasimaksmist;
- Kõige enam võlgasid ühel isikul: 181 võlgnevust
Allikas: Äripäev