!doctype html> Julianus Inkasso | Võlanõuete ost ja võlgade menetlus

Uudised

Avaleht / Kõik uudised

Julianus: 2014. aasta tähtajaga arved aeguvad (14.11.2017)

Sn0hhtpt.3to

Soovime teid informeerida, et 31. detsember 2017 on viimane võimalus esitada avaldus kohtumenetluse algatamiseks nende arvete osas, mille maksetähtaeg on olnud 2014. aastal, kuid mis on tänaseni teie ettevõttele tasumata.

Käesoleva aastaga muutuvad õiguslikult kehtetuks 2014. aastal tekkinud nõuded ja neid ei ole edaspidi võimalik enam kohtu kaudu välja nõuda.

Eelnevast tulenevalt teeb Julianus Inkasso teile ettepaneku, et vaataksite läbi oma 2014. aastast pärinevad laekumata arved ning teeksite otsuse nende edasise võimaliku menetluse jätkamiseks, kuid siis juba kohtumenetlusena. Vajadusel saame menetluse jätkamise otsustamisel teile oma abi pakkuda.

Julgustame teid meie poole pöörduma ka siis, kui olete jäänud hätta mistahes müügiarvetega ning teil ei ole õnnestunud ise võlgnikuga kokkuleppele jõuda.

Julianus menetleb ühtviisi nii üksik- kui massnõudeid.

Uuri, kuidas on koostöö meiega aidanud teisi ettevõtteid.

Helistage tel 681 4425 või saatke e-kiri inkasso@julianus.ee

 

 

Julianus Inkasso toetas Äriplaan 2018 konverentsi toimumist (02.10.2017)

Ap2

28. septembril 2017 kogunesid Eesti ettevõtete juhid järjekorras üheksateistkümnendale äriplaani konverentsile.

See on praktilise suunitlusega ettevõtete juhtide koverents Eestis, mis keskendub eelseisva aasta eelarve planeerimisele ja äriplaani koostamisele.

Konverentsil käsitletavate teemade aktuaalsus, klientide juures kogetu ning usk Eesti ettevõtetesse rahvusvahelises konkurentsis, olid põhjuseks, miks otsustas Julianus toetada uusi ideid ja perspektiive avavat konverentsi.

Julianus soovitab: õige aeg tasumata müügiarvete sissenõudmiseks (31.05.2017)

Right time

Enne suvepuhkusi soovitame üle vaadata ettevõttele tasumata müügiarved ning anda tähtaja ületanud arved sissenõudmisse.

Julianus Inkasso menetleb tulemuslikult teile kuuluvaid nõudeid nii Eestis, Lätis, Leedus, samuti Soomes. Läbi oma partnerite oleme esindatud ka enamikus Euroopa riikides.

Suvi on küll paljudele ettevõtetele kollektiivpuhkuste aeg, kuid meie kogemusel on suvi ka hea aeg võlgnevuste menetlemiseks ja kokkulepete sõlmimiseks.

Julgustame teid meie poole pöörduma ka siis, kui olete jäänud hätta aasta või vanemate müügiarvetega ning teil ei ole õnnestunud ise võlgnikuga kokkuleppele jõuda.

Julianus menetleb ühtviisi nii üksik- kui massnõudeid.

Töötame tulemustasu alusel, ehk tasu arvestame siis, kui raha nõude eest on laekunud.

 

 

Arvamus: Kohtutäitur ettevõtjaks (20.03.2017)

Se1 6735

Kohtutäiturite tegevusvaldkonda peaks korrastama vaba turg

Justiitsministeerium ja riigikogu õiguskomisjon on viimase aasta jooksul veeretanud kuuma kartulina edasi-tagasi kohtutäiturite muret, et nende teenistus kuivab kokku. Praeguseks on arutlus jõudnud kohtutäituri küsimuseni, kuidas seda tagada, et kõik võlad saaks sisse nõutud.

Justiitsministeerium on töötanud välja kaks eri kava, kuid kumbki neist ei sobi kõigile turuosalistele. Riigikogu õiguskomisjon on saatnud eelnõu tagasi justiitsministeeriumisse, et töötada välja järgmine lahendus, mis peaks rahuldama kõiki osapooli. Inkassoteenuse pakkuja on riigi järel kohtutäiturite teenuse kõige aktiivsem kasutaja, mistõttu tunnen kohustust, õigust ja huvi kaasa rääkida.

Täituritel on ühiskonnas kaks tähtsat rolli: esiteks, nad peavad tagama, et kohtulahendid viiakse ellu. Kui seda ei suudeta, kaob kohtuotsuste vääramatu jõu tunne ning ühiskond hakkab otsima alternatiivseid lahendusi, mis ei pruugi olla head. Küsimus on usalduses õigusriigi vastu – meie kõigi ühine huvi on, et kohtutäiturite amet oleks jätkusuutlik ning tõhus.

Täiturite teine suur roll on krediidituru toimivuse tagamine. Kaudselt on küsimus majandussuhete usaldusastmes. Ühiskonna majanduslik areng ja võrdsus sõltub sellest, kas võimalikult paljude isikute ligipääs krediidile on tagatud ning kui soodsad on laenu saamise tingimused.

Täiturite käive on kokku kuivanud

Krediiditingimused sõltuvad lisaks raha turuhinnale ka näiteks usust tulevikku ning sellest, kui hästi turg toimib. Oluline roll on kohtusüsteemi kiirusel, mugavusel ja odavusel ning efektiivsusel. Mida paremini me oma asju korraldame, seda parematel tingimustel suudame raha maailmast kaasata ja teiste riikidega konkureerida.

Eestis on kohtutäiturid vabakutselised avalikud teenistujad: nad tegutsevad ettevõtjatena, kuid on riigi nimetatud. Eestis on 46 kohtutäiturit, kes kõik peavad mitme töötajaga bürood. Praegu on aktiivses menetluses ligi kaudu 600 000 täitemenetlust ehk keskmiselt kuni 13 000 menetlust ühe büroo kohta.

Justiitsministeeriumi ja kohtutäiturite koja esindajate sõnul oli 2015. aastal Eesti kohtutäiturite käive kokku umbes 13 miljonit eurot – vähem kui 300 000 eurot ühe büroo kohta. Kohtutäiturite mure on, et nende käive on juba mitmeid aastaid languses ning järjest raskem on majanduslikult hakkama saada. Nad näevad ainsa pääseteena tasude tõstmist ning luba tegutseda paralleelselt kohtutäituri ametile ka inkassotegevusega.

Pole enam piisavalt võlgu, mida ei maksta

Viimase seitsme aasta jooksul on majanduskeskkond tohutult muutunud. Kui 2009. aastal tehti 82 000 maksekäsu otsust, siis 2014. aastal üksnes 37 000. Võlgade arv on jäänud 2,5 korda väiksemaks. Sama lugu on erinvate trahvidega, mida täiturid menetlevad.

Nii on see ka inkassofirmadega: kui 2009. aastal tegutses turul üle 50 inkassofirma, siis tänaseks on neid turul alles jäänud vaevalt 10. Kui turg väheneb 2,5 korda, on kolm võimalust: kas leppida, et saad 2,5 korda vähem palka, tõstad 2,5 korda tariife võlgnikele või vähendad täiturite arvu 2,5 korda. Riigil ei ole kohustust tagada ettevõtjatele (sh kohtutäituritele) aegade lõpuni käive ja kasum. Kuid teenuse tagamine on siiski vajalik ja möödapääsmatu.

Justiitsministeerium peaks tegelema sisuga: kohtutäiturite arvu korrigeerimisest on palju olulisem selle ameti suutlikkuse ja efektiivsuse tagamine.

Kohtutäituri tulemuslikkus sõltub eelkõige analüüsist, seda pole aga võimalik teha, kui kohtutäiturid saavad aastas menetlusse umbes 1000 tsiviilkohtu otsust ning umbes 3000 politsei jms trahvinõuet.

Selliste mahtude juures ei ole võimalik saavutada andmemahtu, mida analüüsida. Pole ka raha, et palgata analüütikuid, kes ütlevad, millise kivi all on raha, mida üksikemad soovivad oma lastele või ühisrahastusplatvormi pidajad oma klientidele tagasi saada. Väikesed täiturite bürood on nõrgad ja nad ei suuda ei tehnoloogiliselt ega kompetentsi osas ajaga kaasas käia.

Tõsta tasu või loobuda pooltest täituritest?

Justiitsministeerium ja kohtutäiturid on jõudnud kokkuleppele, et täiturid ei pea tegutsema enam FIEna, vaid võivad moodustada ka osaühingu, mis peab nende bürood.

Selleks, et majanduse kõrgseisu tõttu tekkinud täiturite madalseis lahendada, piisab seadusesse vaid ühest muudatusest: tuleb lubada selle osaühingu osanikuks ka kolmandaid isikuid.

Kui kohtutäitur tahab, võib ta ühineda teise kohtutäituri bürooga ja moodustada suurema, tugevama büroo. Kui ta soovib minna pensionile või muuta elukutset, võib ta oma osaluse maha müüa ning saada eluaegse ettevõtluse eest ausat järeltasu.

Kui mõni professionaalne krediidihaldusfirma usub, et ta suudab selles valdkonnas pakkuda lisaväärtust eelkõige tänu suuremale andmeanalüüsi võimekusele, siis täitur, kes sellesse usub, võib kaasata ka tema büroo omanike ringi.

Meil puudub ülevaade täiturite efektiivsusest, ka ei ole avalikul sektoril pädevust teha ettekirjutusi kohtutäiturite majandusliku tõhususe parandamiseks. Ma ei usu, et administratiivselt on võimalik olukorda enam kuidagi parandada. Ainus võimalus on anda valdkond vabamaks ja lubada turul valdkond korrastada, jättes riigile regulaatori ja järelevalve rolli.

Arutlusel on võimalus, kas tõsta võlgnike makstavat täituri tasu või teha valik – näiteks loobuda pooltest täituritest. Viimane lahendus oleks ebaõiglane, sest inimesed on teinud aastaid tööd, et praksist üles ehitada. Õiglasem oleks anda neile soovi korral võimalus oma praksis maha müüa, et valdkond saaks võimalikult valutult kohaneda turu ja aja muutustega. Sest homme vajame kindlasti täituritööd palju rohkem, aga me ei tea, millal see homme saabub ja majanduskonjunktuur muutub.

Eesti inimesed ei ole nii rikkad, et pidada üleval struktuure, sest nii on kogu aeg olnud. Otsustades tuleb silmas pidada, et valdkond areneks ning efektiivsus kasvaks.

 

Ülar Maapalu

Julianus Grupp

Juhatuse esimees

 

Julianus tõi 2016. aastal klientidele tagasi üle 22 miljoni euro (03.01.2017)

Kasv

Baltimaade suurim inkassoettevõtete grupp Julianus tõi klientidele 2016. aastal tagasi üle 22 miljoni euro, mis on 20 protsenti rohkem kui 2015. aastal. 2017. aasta toob inkassoturule muudatused Eestis tütarettevõtteid omavate Skandinaavia inkassoettevõtete ühinemise tõttu, Julianus panustab paindlikkusele.

„2015. aastal õnnestus meil murda rahvusvahelised konkurendid ja saada ärimahult Baltimaade suurimaks krediidihaldusvaldkonna ettevõtteks. 2016. aasta 20% kasv edukalt menetletud nõuetes on väga hea tulemus,“ rääkis Julianus grupi juhatuse esimees Ülar Maapalu.

„Julianuses kasvas menetlusse antud nõuete arv 2016. aastal võrreldes varasemaga 40% – peame möödunud aastat igati kordaläinuks. Meie edu saladus on lihtne – tuleb olla efektiivseim, sest kreeditorid tahavad saada oma raha tagasi. Partner, kes seda kõige paremini suudab, see on ka edukaim,“ lisas Ülar Maapalu.

„2017. aasta tuleb Baltimaade inkassoturul väga huvitav eelkõige Skandinaavias toimuvate ettevõtete ühinemiste tõttu. Praeguseks on teada Intrum Justitia ja Lindorffi, samuti Gelvora ja Sergeli ühinemised – nende ettevõtete tütarettevõtted tegutsevad ka Eestis. Julianuse eesmärk on säilitada paindlikkus ning otsuste kiirus. See on eeldus, et hoida Skandinaavia suurkontsernid Baltimaades oma selja taga,“ rääkis Ülar Maapalu.

Julianus Grupp on 1994. aastal asutatud krediidihaldusteenuseid pakkuv ettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. Julianus Inkasso kuulub Euroopa inkassoettevõtete liitu European Collectors Association (www.europeancollectors.org), mis ühendab juhtivaid Euroopa krediidihaldusettevõtteid 21 riigist Euroopas. Julianus Grupis töötab 106 valdkonna spetsialisti.

Täiendav informatsioon:

Ülar Maapalu, Julianus Grupp OÜ juhataja

Tel: + 372 50 43126, e-post: ylar.maapalu@julianus.ee